Saturday, December 8, 2012

Piparkoogi-kohupiimatort

Aeg lendab linnutiivul, käes on suur talv ja meie väike naerusuu on jälle ühe kuu võrra vanemaks saanud. Uskumatu, et varsti on ta juba terve aasta meie päevi rõõmu ja südameid suure armastusega täitnud. Selleks puhuks pidin ma, nagu juba traditsiooniks saanud, muidugi kooki tegema. Tunnistan ausalt, et talv on mind laisaks teinud ja kaalusin ka poekoogi ostmist. Kuna aga midagi eriliselt ahvatlevat poe koogiletilt vastu ei vaadanud, otsustasin siiski ise käed tööle panna.

See tort on inspireeritud küpsesetordist. Lihtsalt tavaliste küpsiste asemel kasutasin piparkooke ja vahele määrisin hapukat pohlamoosi. Kohupiimakreemile lisasin vürtsiks piparkoogimaitseainet. Kellele see ei meeldi, võib viimase ära jätta. Piparkoogitorti on lihtne valmistada ja see peaks hästi sobima jõululauale. Kaubanduslik välimus ei tulnud seekord kõige parem, kuid maitse selle eest oli väga mõnus.


Ca 300 g piparkooke
600 g maitsestamata kohupiimapastat
250 g pohlamoosi (nt Salvesti pohlasalat)
1-1,5 dl suhkrut (vastavalt maitsele)
1 tl piparkoogimaitseainet
Leotamiseks musta teed
Kaunistamiseks külmutatud pohlasid

Esmalt valmista kreem. Selleks sega kohupiimapasta suhkru ja piparkoogimaitseainega.

Leota piparkooke jahutatud mustas tees ning lao esimene kiht tordialusele või taldrikule. Kuna mina kasutasin ümmargusi piparkooke, siis tekkinud vahede täitmiseks murdsin osa neist lihtsalt tükkideks. 

Määri piparkoogikihile pohlamoosi ning kata kohupiimakreemiga. Tee samamoodi veel kaks kihti.

Puista külmutatud pohlad kohupiimakreemiga kaetud viimasele kihile ning aseta kook ööks külmkappi. Valmis ta ongi. Sobib eriti hästi nautimiseks koos kange musta teega.


Thursday, November 29, 2012

New York, New York ja sealne toit

Kohv ja sõõrikud

Vahepeal oli meil lapse sünni tõttu reisimine unarusse jäänud, aga kuna tibu nüüd juba natuke suurem on, siis sai jälle tiivad alla võetud ja seekord Ameerika Ühendriikidesse New Yorki lennatud. Seal elab üks mu ema sõbranna, kes meid kaks nädalat enda juures majutas. Tänu temale saime seal käia kohtades, kus tõesti pakuti head toitu ja sattusime vaid ühel korral nn turistilõksu. Viimases oli toit kõige kallim ja ühtlasi kõige kehvem. Seega loodan, et minu postitusest on ehk mõnele New Yorki reisijale abi kasvõi sellise väikese asja nagu toidukoha valikul. Segaduse vältimiseks mainin ära, et kõik minu välja toodud söögikohad asuvad Manhattanil, mis ei ole küll kogu linn, aga mida külastab suurem osa turistidest.

Üldiselt soovitavad kohalikud vältida Times Square ümbruse toidukohti, kuna seal on hinnatase kõrgeim ja toidu kvaliteet ei pruugi sellele sugugi vastata. Küll aga on seal üks koht, mida vähemalt meie võõrustaja soovitas. Restorani nimi on Olive Garden ja see asub Times Square punaste treppide taga Broadway piletite müügikioskite vastas. Pakub itaalia kööki ja hinnatase on suhteliselt mõistlik. Meil endal kahjuks sinna jõuda ei õnnestunud, seega jääb vaid tema sõnu uskuda.

Ideaalne sushi
Ühe parima toiduelamuse pakkus meile Sushi Yu II, mis asub Manhattanil 181. tänaval George Washingtoni silla lähedal. Sealne sushi lennutas mind otse gulinaarsesse taevasse. Proovisime mitmeid erinevaid makisid, aga eraldi väljatoomist väärib Ivory roll, mis sisaldas angerjat, toorjuustu, musta tobikot ja banaani. Just viimane oligi üllataja parimas tähenduses. Ma poleks iial uskunud, et banaan ja kala võivad nii ideaalse koosluse moodustada. Veel oli tõeliselt maitsev Grazy Dragon roll, mis sisaldas vürtsikat tuunikala, angerjat, massagot ja avokaadot. Sashimidest proovisime valget tuunikala ja selle õrn tekstuur lausa sulas suus. Muidugi nägi kõik see taldrikul ka väga efektne välja. Magustoiduna proovisime rohelise tee jäätist, mis oli samuti uus ja huvitav maitse. Kõikide tellimustega tuuakse maja kulul lauda keedetud sojaoad ning jäävesi. Üleüldse on kraanivesi New Yorki söögikohtades üldjuhul saadaval ilma tasuta, tuleb ainult küsida. Maitse puhtuselt ületab see Tallinna kraanivett igal juhul kordades. Sushi hinnad jäid vahemikku 5-14 dollarit.

Pitsat söömas
Samuti käisime söömas sellises kohas nagu Patsy's, mis asus lääne pool 23. tänaval Chealseas. Täpset asukohta kahjuks ei mäleta, aga sealne pitsa oli tõesti suurepärane. Põhimõtteliselt valid sa seal oma pitsakatte menüüs olevate lisandite seast ise. Pitsa oli õhukese krõbeda põhjaga ja rohke täidisega - just selline, nagu mulle meeldib. Ühest pitsast jagub vabalt neljale sööjale.

Vaarika-juustukook isadepäevaks

Uskumatu koogilett
Eraldi peatükki aga väärivad koogid, magustoidud. Armsaid itaalia pasticceriasid ja prantsusepäraseid kohvikuid leidub New Yorkis rohkelt. Eriti palju on neid Little Italy, Soho ja Village kandis. Üks, mida võib soovitada, on Pasticceria Ferrera, mis asus Little Italy linnajaos. Sinna sisse astudes hakkasin ma rõõmust ühelt jalalt teisele hüppama nagu laps kommipoes. Oi, milline koogilett seal oli! Iga magusasõbra unistus, üks kook ja magustoit ahvatlevam kui teine. Proovisime seal minitartlette ja mingit magustoitu pokaalis, mille nime ma enam ei mäleta. Maitsesid väga hästi.


Ahvatlustest lookas

Teine küll veidi väiksema, aga sellegipoolest suurepärase koogivalikuga koht on kuulus Francois Payard Bakery, mis asub Houstoni tänaval. Kohvik ise on lihtsa ja armsa sisustusega ning seal pakutakse väga head lemon tarti, mida soovitan sinna sattudes kindlasti proovida. Meil ei õnnestunud kahjuks proovida, kuid kuuldavasti pidi seal ka väga hea napoleoni kook olema. Kes makroone armastab, saab neid seal nii kohapeal süüa kui kaasa osta. Veel pidi olema hea koogivalikuga kohvik Baltazar Bakery, mis asub Springi ja Crosby tänava nurgal Soho-s. Sinna me kahjuks samuti ise ei jõudnud.

Francoys Payard Bakery sisekujundus
Makroonidest püramiid
Kindlasti tasub New Yorkis proovida tänavatoitu, näiteks hot doge. Parim koht selleks on Gray´s Papaya, mida soovitavad isegi mõned kuulsused. Kuumad koerad on kiire ja soodne võimalus keha kinnitada. Nende hind on enamasti 2 dollari ringis. Kiirtoitu müüvaid ratastel kioskeid on iga nurga peal, nii et nende leidmisega raskusi ei tohiks olla. Kui soovida soodsa hinnaga suurt ja toitvat võileiba/wrapi, siis on samuti iga nurga peal kiirtoidukoht Subway, kus just selliseid asju pakutakse.

Kiirtoidukiosk Times Square lähedal
Kes kiirtoitu üldse ei taha, võib hea hinnaga leida pastat, salateid ja suppe. Näiteks sõime meie sellistes kohtades nagu Au bon pain ja Cafe Metro. Mõlemas jäid salatite, pastade hinnad 7-8 dollari vahele. Alternatiivina võib süüa ka Chinatowni hiina, vietnami või korea restoranides, kus hinnatase samuti mõistlik on. Sealne toit on väga maitsev ning tõenäoliselt vähem rasvane kui mõnes kesklinna hiinakas. Meie saime väga maitsvat veiseliha, nuudleid ja tiigerkrevette homaarikastmes. Liha oli mahlane ja pehme, lisandiks pakutud aedviljad kergelt krõmpsud, nuudlid tõeliselt krõbedad ja krevette kastmes ohtralt. Ainuke, mille eest ehk hiina restoranides hoiatada tuleb, et valgesse inimesesse suhtutakse seal veidi kummaliselt. Meile anti erinev ja kaks korda kallim menüü, kui kõrval lauas einestavatele asiaatidele. Kuna aga toit oli aus ja New Yorki mõistes siiski soodne, ei teinud me sellest lõpuks suurt numbrit. Koha valikul tasub lähtuda põhimõttest - mida rohkem inimesi ja kohalikke, seda parem toit. Kehvemad kohad on üldiselt tühjad.

Loomaliha brokoliga ja krõbedad nuudlid
Tavaline pilt Chinatowni restoranide akendel
Omaette vaatamisväärsused on Manhattani suuremad toidupoed. Nende valmistoidu- ja koogiletid on tõeliselt imetlusväärsed. Samuti on uskumatult suur hõrgutiste, kala-,liha- ja juustuvalik. Kõige uhkemad ja huvitavamad olid Grand Central Terminali toidupood, Whole Foods. Seega tasub neist mõnest kasvõi lihtsalt vaatamise pärast läbi astuda. Hinnatase on neis üldiselt päris kõrge. Omapärane pood oli Eataly, mis asub 5. avenüül. Tegemist on kohaga, kus ühendatud nii kohvik-restoran kui gurmeetoidu kauplus. Itaalia toitu, kvaliteetset kohvi ning magusat armastavatel inimestel tasub sellest poest kindlasti läbi minna.

Magustoit ja kohv Eatalys


Osa valmistoidust Grand Central terminali poes
Osa kalaletist Grand Central terminali poes
Juurviljalett
Lisaks sõime muidugi ka kodus, kuna selline võimalus olemas oli. Kuna olime seal tänupüha ajal, saime süüa traditsioonilist täidetud kalkunit kartulipüree ja jõhvikakastmega. Viimane oli jälle omamoodi üllataja. Välja nägi see nagu viilutatud punapeet, aga maitses nagu želee kujul jõhvikamoos. Samuti sai proovitud kuulsat pumpkin pied ehk kõrvitsapirukat. Selle täidis maitses nagu vedel piparkook ja meeldis mulle väga. Peab proovima seda ise küpsetada. Saime maitsta ka mitmeid dominikaani toite nagu praetud magusat banaani, kana dominikaanipärase küüslaugukastmega, riisi mustade ubadega, juurvilja nimega yucca ja frititud rohelist banaani. Viimased kaks olid minu maitse jaoks liiga kuivad, kuid mul on hea meel, et need ära sai proovitud. Viimaseks aga väike märkus, et sealne hapukoor maitseb nagu päris hapukoor mitte halvaks läinud piimatoode nagu paljudes muudes riikides :)






Thursday, November 8, 2012

Kirsitort

Tegin oma tibu 9. kuu sünnipäevaks torti, mis on inspireeritud kuulsast Schwartzwaldi kirsitordist, aga kuna retsepti on oluliselt lihtsustatud ja muudetud, siis ei julge ma seda õigeks Musta metsa tordiks nimetada. Samuti asendasin ühe olulise komponendi kirsiviina konjakiga ning vahukoore segasin kohupiimapastaga. Seega on tegemist lihtsalt šokolaadi-kirsitordiga. Maitse oli imeline aga sellegipoolest. Kirsside ja šokolaadi kooslusega ei saagi vist eksida. Lisaks on selle tordi välimus väga elegantne, nii et sobib hästi pidulikele üritustele.

Retsepti panin kokku erinevatest variantidest, mille internetist leidsin. Minu versioon sai siis järgmine:


Tainas:
140 g tumedat šokolaadi
4 muna
2 dl suhkrut
1,5 dl nisujahu
0,5 dl maisitärklist
1 sl magustamata kakaopulbrit

Täidis:
400 g kohupiimapastat
4 dl vahukoort
2 dl suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
Nõrutatud kompotikirsse

Immutamiseks:
2 dl kompotivedelikku
3 sl kirsibrändit või konjakit

Kaunistamiseks:
Nõrutatud kompotikirsse 60 g tumedat šokolaadi


Sulata šokolaad vesivannil ja jäta jahtuma. Seejärel vahusta munad suhkruga tugevaks heledaks vahuks. Lisa ettevaatlikult segades jahu ja tärklis. Kõige viimasena sega ettevaatlikult taina hulka jahtunud šokolaad ja kakaopulber.

Küpseta 180 kraadi juures 20-25 minutit. Põhi on valmis, kui sellesse torgatud puutikk jääb kuivaks. Jäta ahjuuks paokile ning lase jahtuda. Nii ei vaju tordipõhi kokku.

Täidise jaoks vahusta koor suhkrutega. Seejärel sega juurde kohupiimapasta.

Lõika jahtunud tordipõhi pooleks. Immuta esimene kiht kompotivedeliku ja konjakiseguga. Pane peale kompotikirsid ja pool vahukoore-kohupiimapasta segust. Immuta ka teine kiht vedelikuga ning toimi samuti kui esimese kihiga.

Aseta üheks ööks külmkappi, et tort jõuaks läbi imbuda. Järgmisel päeval kaunista tort nõrutatud kirsside ja šokolaadilaastudega.

Head nautimist!





Monday, October 29, 2012

Täidetud ahjuõunad

Sügis on õunte aeg ja kui neid on juba niisama piisavalt söödud, koogidki küpsetatud, siis on heaks alternatiiviks ahjuõunad. Valmistamine on lihtne, tulemus väga maitsev ja talve alguse puhul mõnusalt soojendav. Täita võib õunu erinevate asjadega. Mina valisin sel korral rosinad, kookose ja kaneeli. Täidise kogused on umbkaused, kuna olenevad õunte suurusest.

4 õuna
1 tl kaneeli
4 tl suhkrut
1 sl rosinaid
1 sl kookoshelbeid
4 tl võid

Lõika õunad pooleks, nii on neilt südameid lihtsam eemaldada. Uurista õunasüdamed välja.

Sega omavahel kaneel, suhkur, rosinad ja kookoshelbed ning täida õunad. Pane igale õunatükile tükike võid.

Aseta õunad madalasse ahjuvormi, mille põhja on valatud veidi vett. See takistab õuntel kuivaks muutumast.

Küpseta 200-kraadises ahjus ca 30-40 minutit, kuni õunad on pehmemaks muutunud. Serveeri vaniljejäätise- või kastmega.

Thursday, October 25, 2012

Pasta tuunikala ja oliividega

Selle pasta jaoks sain inspiratsiooni, kui vaatasin ETV-st Jamie Oliveri "30 minuti roogasid", kus ta tegi Lõuna-Itaaliast pärit pasta alla puttanescat.* Jamie pasta tundus väga ahvatlev ja mõtlesingi seda kodus järgi teha. Puttanescaks seda siiski nimetada ei saa, kuna minu pastast on puudu sellesse rooga traditsiooniliselt kuuluvad anšoovised ja kapparid. Tegelikult ei ole ka Jamie Oliveri puttanesca päris originaal, kuna ta kasutas lisandina tuunikala.

Superhea oli see pasta aga sellegipoolest. Nii hea, et seda siin tuleviku tarvis salvestada. Vahel kipub olema, et teen mingi eriti hea toidu ja hiljem seda korrata üritades ei mäleta enam, mida sinna täpselt panin. Selleks ongi blogi suurepärane koht. Kogustest peaks jaguma neljale sööjale.


250 g spagette
1 tuunikalakonserv õlis (eelistatavalt tükid, mitte purustatud)
2 küüslauguküünt
1 värske punane tšilli
100 g kividest puhastatud musti oliive
2 sl päiksekuivatatud tomateid
400 g tomatipastat
Punt värsket peterselli
0,5 tl kaneeli
Pool sidrunit
Parmesani
Soola, pipart
2 tl suhkrut

Keetke spagetid vastavalt pakendil olevale juhendile. Kaapige tuunikalatükid koos konservõliga pannile, lisage purustatud küüslauguküüned ja päiksekuivatatud tomatid. Hakkige tšilli ja petersellivarred peeneks ning pange pannile.

Hakitud petersellilehed tõstke natukeseks kõrvale. Kui küüslauk hakkab kuldseks tõmbuma, lisage oliivid, tomatipüree, sool, suhkur, teelusikatäis kaneeli ja veidike musta pipart.

Kui spagetid on valmis, tõstke need pannile kastmesse. Pigistage peale veidi sidrunimahla ja lisage suurem osa petersellilehti. Raputage panni hoolega ja segage kõik hästi segi.

Kui kaste on liiga paks, lisage tärkliserikast spagetikeeduvedelikku. Vastavalt Jamie Oliveri soovitusele lisage pastale ka natuke riivitud parmesani, kuigi retseptiraamatutes seda puttanescale ei lisata. 

Valage toit suurde serveerimiskaussi ja kaunistage ülejäänud petersellilehtedega.

*Omaette teema on see 30 minutiga kolme-nelja toidu valmistamine, mis mulle ikka uskumatu tundub. Võib-olla olen mina saamatu, aga mul läks pasta peale üksi umbes 30-40 minutit :)

Monday, October 22, 2012

Väga hea õunakook

Hea õunakoogi retsepti leidmine ei olegi väga lihtne ülesanne. Otsisin ja otsisin ning lõpuks leidsin mitu erinevat kooki, millest siis enda versiooni kokku panin. Tuli tõesti maitsev ja teistsugune kui traditsiooniline saiane kook. Polnud liiga magus ka, nii et neile, kes armastavad hapukamaid kooke, peaks see retsept meeldima. Pilti kahjuks sel korral teha ei saanud, kuna mu fotokas on õe käes laenuks.

Tainas:
4 dl mitmeviljahelbeid
2 dl kaerajahu
1 tl küpsetuspulbrit
150 g võid
1 dl suhkrut
1 sl vanillisuhkrut

Täidis:
300 g hapusid õunu
500 g hapukoort
2 muna
1 dl suhkrut
1 sl tärklist
kaneeli

Taina jaoks sega omavahel kõik kuivained. Sulata potis või ja lase veidi jahtuda. Sega või kuivainete hulka. Suru 2/3 tainast koogivormi põhja.

Puhasta õunad ja lõika õhukesteks viiludeks. Kata koogipõhi õunaviiludega ning riputa üle suhkru ja kaneeliga.

Täidise jaoks klopi munad suhkruga lahti. Lisa hapukoor ja sega ühtlaseks. Kõige viimasena lisa tärklis. Kalla segu õuntele ja kõige viimasena pudista peale ülejäänud koogitainas.

Küpseta 180 kraadi juures umbes 25-40 minutit, kuni kook on pealt kergelt kuldne.


Monday, October 15, 2012

Kõrvitsapüreesupp suitsuvorsti ja kõrvitsaseemnetega

Oleme mehega juba ammu mõelnud kõrvitsasuppi teha ja kuna saime sõbra käest paarikilose tüki kõrvitsat, tegimegi idee teoks. Inspiratsiooni saime sellest retseptist, kuid mugandasime seda vastavalt enda maitsele. Enne keetmist röstisime aedvilju ning kuna mina peekonit ei söö, siis kasutasime lisandina hoopis kõrvitsaseemneid ja suitsuvorsti. Taimetoitlased võivad viimase ära jätta. Tulemus oli tõeliselt maitsev ja sügiseselt soojendav. Valmistamise au läheb seekord abikaasale ja ülestähendamine minule.


1 kg kõrvitsat
2 porgandit
2 kartulit
3 küüslauguküünt
1 puljongikuubik
0,5 l vett
50 g sulajuustu
1,5 dl rõõska koort
Soola, pipart
Tšillihelbeid
Jupp suitsuvorsti
Kõrvitsaseemneid
Serveerimiseks maitserohelist

Tükelda kõrvits, kartulid, porgandid ja küüslauk. Aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja rösti 200 kraadi juures ca 20 minutit. 

Lase potis vesi keema ja lisa puljongikuubik. Lisa röstitud kõrvits, kartul, porgand ja küüslauk ning keeda seni kuni need on pehmed.

Püreesta supp blenderis või saumikseriga ja tõsta tagasi tulele. Nüüd lisa sulajuust ja sega kuni juust on sulanud. Viimasena lisa vahukoor ja sega. Maitsesta soola, pipra ja tšilliga.
Rösti kuival pannil kõrvitsaseemned, kuni need kergelt pruunistuvad. Seejärel lõika suitsuvorst tükkideks ja prae krõbedaks.

Serveerimisel tõsta kõrvitsaseemned ja suitsuvorst supile. Riputa peale maitserohelist ja naudi!



Sunday, October 14, 2012

Vürtsikas pasta krevettide ja ahjutomatitega

Viimasel ajal on mu blogis olnud palju magusate toitude ja kookide retsepte. Nüüd tuleb vahelduseks jälle midagi soolast. Leidsin Rocca al Mare keskuse ajakirja sügisnumbri vahelt huvitava pastaretsepti ja arvan, et see väärib jagamist. Huvitavaks teevad pasta just ahjutomatid. Neid võib edaspidi muudegi roogade kõrvale valmistada, kuna need olid tõeliselt head. Omalt poolt täiendasin pastat ühe enda aknal kasvanud tšillikauna ja rõõsa koorega. Tuli selline mõnus kergelt vürtsikas roog.


400 g väikseid tomateid
Soola, suhkrut, pipart ja oliiviõli
170 g krevette soolvees
250 g penne pastat
2 küüslauguküünt
3-4 sl pestot
2 dl rõõska koort
1 tšillikaun
50 g parmesani
Peotäis värskeid basiilikulehti

Lõika tomatid pooleks ja pane lõikepind üleval pool ahjuvormi. Nirista peale oliiviõli, puista natuke suhkrut, jahvata pipart ja soola ning küpseta ahjus 200 kraadi juures umbes 25 minutit.

Keeda pasta soolvees al dente ja kalla vesi ära. Nõruta krevetid. 

Haki küüslauguküüned peeneks. Eemalda tšillikaunal seemned ja haki ka see peeneks. Kuumuta poti põhjas oliiviõli ja prae selles küüslauku ning tšillit madalal kuumusel paar minutit. Lisa nõrutatud pasta, pesto ja koor. Kuumuta veel mõned minutid.

Viimasena lisa krevetid, tomatid ja basiilikulehed ning sega läbi. Riivi peale parmesani ja jahvata musta pipart. Head isu!




Wednesday, October 10, 2012

Tiramisu tort

Kunagi sai tiramisu-maitselist torti päris tihti valmistatud, aga nüüd polnud ma mingil põhjusel seda juba mitu aastat teinud. Kui mõtlesin, millist torti tütrekese kaheksa kuu sünnipäevaks teha, siis meenuski mulle see vana lemmik. Tiramisu tort on alati pälvinud nii nais- kui meessoost sööjate kiituse oma õhulise tekstuuri ja mõnusalt kohvise-konjakise maitsega. Tort on üsna magus, aga seda tasakaalustavad hästi kaunistuseks kasutatavad marjad. Samuti valmib tort suhteliselt kerge vaeva ja lühikese ajaga. Parim on tort järgmisel päeval, kui maitsed on jõudnud läbi imbuda.


Retsept pärineb Toidutarest, kuid olen veidike muutnud kohvi-konjaki koguseid, et tort saaks mahlasem.

1 pakk ehk 3 tordipõhja
250 g mascarpone toorjuustu
1 dl tuhksuhkrut
2,5 dl kohvi
6 sl konjakit
2 dl vahukoort
Kaunistamiseks kakaopulbrit ja marju (nt vaarikad)

Sega toorjuust tuhksuhkruga. Seejärel sega kohvi konjakiga ning lisa 8 sl juustu-suhkrusegusse. Vahusta koor ja sega juustuseguga.

Niisuta tordipõhjad ülejäänud kohvi-konjakiseguga. Kata tordipõhjad, servad ja pealt juustukreemiga.

Raputa peale kakaopulbrit ja kaunista värskete marjadega. Hoia üleöö külmkapis. Nii lihtne ongi :) Head nautimist!




Wednesday, September 26, 2012

Marjamuffinid banaaniga

Käisime jällegi metsas ja sain veidi marju korjata. Suhteliselt väikese koguse, kuna tütrekesele millegipärast metsas ei meeldi. Võiks ju eeldada, et värske õhk teeb lapse uniseks jne, aga tema puhul see vist ei kehti. Ikka saadab metsaskäiku nutt, kui minu nägu korrakski vankri ees ei ole. Oleks ta siis muidu ka selline nutune, aga kodus on vana rahu ise. Nii palju siiski sain korjatud, et ühed mahlased marjamuffinid valmis küpsetada.


100 g võid
100 g hapukoort
2 muna
1,5 dl suhkrut
2 dl nisujahu
2 dl kaerajahu
2 tl küpsetuspulbrit
2 tl vanillisuhkrut
3 dl pohli ja mustikaid
1 banaan


Sulata potis või. Jahuta veidi ja klopi juurde munad ning hapukoor. Sega eraldi kausis omavahel kuivained ja lisa need või-muna-hapukoore segule. Ürita võimalikult vähe segada, et muffinid jääksid muredad.

Vajuta banaan kahvliga peeneks. Lisa banaan ning marjad ettevaatlikult segades muffinitainale.

Vala tainas muffinivormi pesadesse ja küpseta 200 kraadi juures ca 25 minutit. Muffinid on küpsed, kui nendesse vajutatud puutikk jääb kuivaks.



Wednesday, September 19, 2012

Pohlaparfee

Parfee ehk pooljäätis on lihtsalt valmistatav magustoit. Kui kodus jäätise tegemine ei ole alati just kõige lihtsam ülesanne, siis parfee tegemisega peaks küll igaüks hakkama saama. Tulemus on igal juhul parem kui nii mõnedki poejäätised.

Kui ma laps olin, siis tegi mu vanaema parfeed suviti värskete maasikatega ja see oli üks meie suuri lemmikuid. Nüüd aastaid hiljem meenus mulle see mõnus magustoit ja otsustasin ise selle tegemise järgi proovida. Maasikate aeg on juba ammu läbi, aga õnneks on praegu saada sügisesi marju.

Olen sellel aastal enda jaoks taasavastanud pohlad. Aastaid ei osanud ma pohli hinnata, kuid sel sügisel, kui olen tänu emapuhkusele saanud neid metsas ise korjamas käia, on mõrkjas-hapukad marjad leidnud tee mu südamesse. Pohlaparfeegi ei petnud mu ootusi ja oli sama mõnusalt õhuline ja kergelt hapukas kui lapsepõlve maasikatega variant. Järgmisel suvel proovin kindlasti ka selle vanaema retsepti järgi.


Inspiratsiooni sain Liina blogist. Antud kogusest jagub neljale kuni kuuele maiasmokale.

2,5 dl pohli
1,5 dl suhkrut
2 tl vanillisuhkrut
2 muna
2 dl vahukoort

Purusta pohlad 0,5 dl suhkruga püreeks. Eralda munakollased valgetest ja vahusta munavalged tugevaks vahuks. Vahusta munakollased ülejäänud suhkruga. Vahusta koor koos vanillisuhkruga. Sega marjapüreesse muhakollasevaht, seejärel vahustatud koor ning viimasena munavalgevaht.

Vooderda väikesed vormid seest kile või fooliumiga ning tõsta vaht vormidesse. Tõsta vormid sügavkülma vähemalt neljaks tunniks, soovitatavalt üleöö. Enne serveerimist kasta vorm korraks kuuma vette ning kummuta magustoit taldrikule. Võid lasta parfeel ka veidi toatemperatuuril pehmeneda.


Monday, September 10, 2012

Pohla-toorjuustutort

Meie pisike tibu sai nädalavahetusel juba seitsmekuuseks ja jällegi oli käes tordi tegemise aeg. Kuna sügis on käes ja metsad punetavad pohladest, siis otsustasingi sel korral pohlatordi kasuks.

Retsept pärineb jällegi ühest mu lemmikust Toidutegu blogist, kuid on väikeste mugandustega. Jätsin ära pealmise tarretisekihi ja seetõttu kasutasin toorjuustutäidises veidi rohkem pohlasid kui originaalretseptis. Tavalise kohupiima asemel kasutasin ricotta kohupiimapastat. Põhja tegin Kalevi klassikalistest küpsistest. Tort tuli väga maitsev - just parajalt hapukas ja kreemine. Võib täitsa teinekordki teha.  



Põhi:
1 pakk Kalevi klassikalisi küpsiseid
50 g võid
3 sl vett

Täidis:
400 g maitsestamata toorjuustu (näit Farmi)
250 g ricotta kohupiima pastat (näit Otto)
2 dl suhkrut
2 sl vanillisuhkrut
2 munavalget
3 dl pohli
2 sl želatiini

Purusta küpsised ja sega sulatatud võiga. Sega küpsisepuru hulka 3 sl vett. Suru segu 24 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhja ja pane täidise valmistamise ajaks külmkappi.

Täidise jaoks vahusta toasoe toorjuust kohupiimapasta ja suhkrutega. Hõõru pohlad püreeks ja lisa segule. Paisuta želatiin külmas vees ja lahusta seejärel vesivannil. Lisa želatiin pidevalt segades toorjuustusegule. Vahusta munavalged ja lisa kõige lõpuks ettevaatlikult juustusegule.

Kalla täidis põhjale ja pane vähemalt kuueks tunniks külmkappi tarduma. Head nautimist!




Friday, August 31, 2012

Itaaliapärane tomatisalat ehk panzanella

Seda salatit on parim teha ajal, kui jätkub veel kodumaiseid magusaid tomateid. Salat sobib nii lisandiks kui ka kergeks söögikorraks. Saiakuubikud ja juust lisavad salatile tõhusust. Retsept ilmus 18. augusti Arteris Liina Karroni sulest. Mina kasutasin lisandina lambapiimast pehmet juustu. Sobivad ka feta, parmesan või anšoovised. Täpseid koguseid pole retseptis antud. Salat tuleb valmistada tunde järgi :)


Küpseid tomateid
Kuivatatud ciabatta-kuubikuid
Õhukeselt viilutatud punast sibulat
Basiilikulehti
Valge veini äädikat
Extra virgin oliiviõli
Soolahelbeid, musta pipart
Fetajuustu, anšooviseribasid või parmesani laaste

Aseta ciabatta-kuubikud suure kausi põhja. Viiluta sibul ja tükelda tomat. Tõsta tomat saia peale ja lase saial tomatitest nõrguvat mahla endasse imeda. Lisa sibularattad, basiilik, veidi valge veini äädikat, ohtralt oliiviõli, meresoola ja värskelt jahvatatud pipart. Kõige lõpus lisa juust või anšoovisefileed.



Friday, August 24, 2012

Väga maitsev kukeseenepasta

Väike kimp metsast
Käisime eile jällegi metsas. Mees korjas seeni ja mina läksin niisama kaasa, et tibuke saaks värskes õhus olla. Natuke õnnestus mul isegi marju korjata. Kuigi Tartu turul väideti mulle juba augusti alguses, et mustikaaeg saab lähiajal läbi, siis vähemalt Põhja-Eestis oli metsas neid veel päris korralikult. Niisiis korjasingi veidike mustikaid ja natuke pohli, aga nende aeg veel tuleb.

Marjasaak
Mehel õnnestus saada ka mõned kukeseened, millest otsustasime tavalise kartuli-kastme asemel seekord hoopis pastat teha. Kuna kodus oli külmkapis olemas sõbranna toodud suvikõrvits ja vanaema kasvuhoonest pärit magusad tomatid, siis tegime seda Aeti blogist pärit pastat. Retsepti leidsin juba mõned aastad tagasi ning see oli väga mõnusa värske maitsega. Omalt poolt täiendasime pastat poole tšillikaunaga, kuna need meil just akna peal valmis said. See lisas pastale just parajal määral kerget vürtsikust. Ära jätsime peterselli. Vahukoore asemel kasutasime lahjemat 10%-list koort. Kogustest jagub kahele. 

200 g linguine pastat
200 g värskeid kukeseeni
Oliiviõli
Väike tükk võid
2 küpset tomatit
Jupp zuccinit
2 suurt küüslauguküünt
Pool punast tšillikauna (ilma seemneteta)
Soola ja musta pipart
Parmesani
2 dl 10% rõõska koort

Pane pasta joaks vesi keema ning tükelda tomatid, küüslauk ja zuccini. Riivi ka parmesan. Pane pasta keema ja samal ajal kuumuta pannil või ning oliiviõli. Lisa kukeseened ja prae neid, kuni suurem osa vett on seentest eraldunud.

Seejärel lisa hakitud tomatid, suvikõrvitsad ja küüslauguküüned, maitsesta soola ja pipraga. Kalla keenud pasta samuti pannile. Alanda kuumust ning kalla pannile ka vahukoore ja riivitud parmesan. Sega hoolikalt läbi ja valmis ta ongi. Head isu!

Wednesday, August 22, 2012

Mustika-hapukoorekook kakaopuruga

Leidsin selle koogi retsepti mõned aastad tagasi internetis kolades ja katsetasin selle kohe ka ära. Tulemus oli väga maitsev ja seetõttu läks sellel suvel kordamisele. Eriliselt mõnusaks teeb selle koogi kakaopurust põhi ja kate. Koogi idee pärineb Toidutegu blogist, kust veel nii mõnegi ahvatleva retsepti leidnud olen.

Kindlasti soovitaksin külmutatud marjade korral aga rohkem tärklist kasutada. Panin oluliselt rohkem kui originaalretseptis ja jäi ikkagi vedelavõitu. Eelmisel korral tegin kooki värskete mustikatega ja siis seda probleemi ei olnud.

Purutainas:
2,5 dl jahu
1,25 dl suhkrut
2 sl kakaopulbrit
1 tl vanillisuhkrut
125 g võid

Täidis:
1 kg 20% hapukoort
1,5 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
4 muna
250 g (külmutatud) mustikaid
1-4 tl tärklist


Sega jahu, suhkur, kakaopulber ja vanillisuhkur. Lisa tükeldatud või ja sega purutaoliseks massiks. Täidise jaoks klopi esmalt lahti munad. Seejärel sega juurde hapukoor, suhkur ja vanillisuhkur.

Vala umbes pool purust lahtikäiva vormi või väiksema neljakandilise vormi põhja ning suru lusikaga ühtlasemaks. Jaota peale tärklisega segatud mustikad. Kalla peale hapukooresegu ning kata ülejänud puruga. Minul jäi hapukoor kergelt läbi kumama.

Küpseta 180-kraadises ahjus 45-50 minutit. Lase jahtuda ja lõika tükkideks.

Friday, August 10, 2012

Mustika-kodujuustu tort

Meie armas tütreke sai üleeile juba 6-kuuseks. Selle tähtsa päeva puhul pidasime perega väikese peo. Loomulikult tegin ka torti. Kuna hetkel on mustikahooaeg ja need tervislikkusest pakatavad marjad on ühed mu suured lemmikud, otsustasin teha tordi just nendega.

Idee sain 2011. aasta Õhtulehest, kus kamabiskviidi ja kodujuustuvahuga mustikatordi retsept mul suu vett jooksma pani. Tort tuli efektne oma tumesiniste triipude ja valge kodujuustukihiga. Maitse oli mahe, mitte liiga magus. Märkusena ehk nii palju, et kama maitset oleks võinud veidi rohkem tunda olla. Seega, kes soovib, võib tärklise asemel 1-2 supilusikatäit kamajahu rohkem panna. Natuke muutsin originaalretsepti, kuna mulle tundus, et tort võib veidi kuivaks jääda, kui põhjasid üldse mitte immutada. Samuti kasutasin tumeda šokolaadi asemel valget.


Biskviit:
7 muna
7 sl suhkrut
3 sl kamajahu
4 sl tärklist
1 tl küpsetuspulbrit

Kodujuustuvaht:
3 dl 35% vahukoort
3 dl kodujuustu
3 sl suhkrut
250 g mustikaid + 2 sl suhkrut

Glasuur:
50 g 35% rõõska koort
50 g valget šokolaadi
Kaunistamiseks mustikaid ja vaarikaid

Eralda munavalged ja munakollased. Vahusta munavalged suhkruga tihedaks vahuks. Seejärel vahusta munakollased heledaks vahuks ja sega ettevaatlikult valgete hulka. Ära liiga tugevalt sega, kuna muidu võib vaht ära vajuda. Seejärel puista hulka eelnevalt omavahel segatud kamajahu, tärklis ja küpsetuspulber. 

Vala tainas eelnevalt rasvaine ja riivsaiaga vooderdatud lahtikäivasse koogivormi ja küpseta 200-kraadises ahjus umbes 20-25 minutit. Biskviit on valmis, kui sellesse torgatud tikk jääb kuivaks.

Jahuta põhi ja lõika pooleks. Püreeri 200 g mustikaid koos suhkruga ja immuta nendega põhjad.

Vahusta koor suhkruga ja sega juurde kodujuust. Pane pool kodujuustuvahust ühele mustikapüreega immutatud põhjale ja puista peale ülejäänud (50 g) mustikad. Tõsta teine põhi esimese peale ja kata jällegi mustikapüree ja ülejäänud kodujuustuvahuga.

Lase vahukoor keema tõusta, võta pliidilt ja lisa tükkideks murtud šokolaad. Sega, kuni moodustub ühtlane mass. Vala glasuur koogile ja kaunista mustikate ning vaarikatega. Pane kook järgmise päevani külma.


Suvised pildid ja mustikasupp valge šokolaadiga

Käisime eelmisel nädalavahetusel mu vanaisa sünnipäeval. Vanavanemate aiamaalt ja kasvuhoonest saime nii mõndagi head - tomateid, kurke, värskeid porgandeid, sibulat, küüslauku, tilli, aedube, sõstraid. Otse peenralt sai nopitud ja suhu pandud ka kuumaasikaid, mis meenutavad maitselt ja välimuselt metsmaasikaid. Kunagi kasvasid seal aiamaal veel herned, lillkapsad ja maasikad-vaarikad ning vanaisa põldudel kapsad-kartulid, aga nüüd ei jõua nad enam nii palju kasvatada.


Kõhu marju täis söönud, avastasin, kui palju ilusaid värve minu ümber on. Seega klõpsisin mõned pildid, mida siingi jagan. Olgu need mälestuseks lõppevast suvest :)


Kõige lõppu lisan ühe külma mustikasupi, mis maitses väga hästi. Praegu on veel metsas mustikaid, nii et soovitan selle järgi proovida. Retsept pärineb 30. juuli 2011 Õhtulehest Alla Metsmaa sulest. Jätsin vaid ära peal oleva vahukoore. Kindlasti oleks supp koos sellega veelgi parem, aga ka ilma oli see piisavalt rammus.

0,5 liitrit keefiri
100 g mustikaid
150 g valget šokolaadi
1 (+1) dl rõõska koort
Serveerimiseks mustikaid

 
Püreeri mustikad koos keefiriga. Kuumuta 1 dl vahukoort keemiseni, võta nõu tulelt ja sulata selles šokolaad. Sega hoolikalt, et kõik tükid ära sulaks. Sega juurde mustikapüree ja pane vähemalt tunniks ajaks külma. Nii muutub supp tihedamaks ja maitse ühtlustub.

Soovi korral vahusta enne serveerimist ülejäänud koor ja tõsta supile. Viimase võid ka ära jätta. Kaunistuseks raputa peale mustikaid.