Tuesday, May 31, 2011

Suvine marjasmuuti piparmündiga

See smuuti sisaldab maasikaid, mustikaid, jäätist ja mahla ning sobib kuuma suvepäeva nagu valatult. Erilise nüansi lisab piparmünt, mis annab smuutile mõnusa värske maitse. Koguste kirjapanemine on natuke keeruline, kuna teen smuutit enamasti tunde järgi, aga üritan siiski. Antud kogustest peaks jätkuma kahele.

 
Paar peotäit maasikaid
Peotäis (külmutatud) mustikaid
2-3 viilu vanillijäätist
Üks klaas mõnda magusamat mahla
Peotäis värsket piparmünti

Pane kõik koostisosad blenderisse. Värsked maasikad lõika enne väiksemateks tükkideks. Purusta. Vala klaasidesse ja naudi!



Thursday, May 26, 2011

Nostalgiahetked - bubert kisselliga

Bubert rabarberikisselliga oli lapsena üks mu lemmikmagustoite. Vanaema tegi seda kevadeti üsna tihti. Sain isa aiast eelmisel nädalavahetusel hunniku rabarbereid ja tegingi täna seda magustoitu. Kuna külmkapis oli ka karp maasikaid, lisasin neidki kissellile. Retseptid on võetud jällegi Toidutarest. Kisselli puhul kohandasin natuke koguseid vähemaks. Mulle endale meeldib vedelam kissell. Kellele meeldib paksem variant, siis tuleks lisada veidi rohkem tärklist. Magustoitu peaks jätkuma neljale.


Bubert
5 dl piima
2 sl mannat
2 muna
2 sl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut

Lase piim keema tõusta, sõrista manna pidevalt segades piima hulka ja keeda keskmisel kuumusel pudruks. Mannapudru puhul on väga oluline pidevalt jälgida, et see põhja ei keeks. Pidev segamine aitab vältida pudruklimpide tekkimist.

Eralda munavalged munakollastest. Vahusta rebud suhkru ja vanillisuhkruga. Lisa veidi keevat putru, sega ja kalla tagasi keedunõusse. Kuumuta paksenemiseni. Vahusta munavalged ja sega need ettevaatlikult pudru hulka.

Rabarberi-maasikakissell
1 l vett
1,5 dl suhkrut
5-6 rabarberivart
300 g maasikaid
1,5 sl tärklist

Koori ja tükelda rabarberid. Kuumuta vesi ja suhkur potis keemiseni. Keeda tükeldatud rabarbereid ja maasikaid ca 10 minutit, kuni rabarber on pehme. Sega väike kogus külma vett tärklisega ja nirista see pidevalt segades keevasse rabarberi-maasika segusse. Lase korraks keema tõusta ja seejärel tõsta tulelt.

Tõsta kissell ja pubert taldrikutesse jahtuma. Head isu!

Monday, May 23, 2011

Minu esimene Pavlova

Mai on ilus kuu. Puud on hiirekõrvus ja kõik ümberringi on nii heleroheline. Õunapuud ja kastanid õitsevad. Aedadele annavad värvi tulbid ja nartsissid. Mai on meie peres ka sünnipäevade kuu. Nädalavahetusel tegimegi enda ja ema sünnipäevade puhul isa aias väikese peo.

Õunapuuõied (pildi tegi õde)
Tordiks tegin esimest korda elus Pavlovat. Söönud olen ma seda mitu korda, kuna töökaaslastele see väga meeldib. Seega on meil tihtipeale sünnipäevadel või muudel tähtpäevadel just Pavlova laual olnud. Pean tunnistama, et selle tegemine tundus mulle keeruline, kuid tegelikult oli väga lihtne. Samuti pelgasin oma ema gaasiahju, kuna retseptid on kõik mõeldud elektriahjudele ja soovitatakse kasutada pöördõhku. Kartsin, et besee ei jää seest nätske, nagu ideaalsel Pavloval olema peab. Õnneks ei saanud mu hirmud teoks ja elu esimese Pavlova kohta tuli see väga hästi välja. Beseepõhi jäi mõnusalt õhuline, seest vahukommilaadne ja pealt krõbe. Laimi-kohupiimakreem lisas hapukust. Igal juhul kõik sööjad kiitsid ja enamik võttis veel teisegi tüki.

Inspiratsiooni sain nami-nami tordist, kuid kasutasin 8 muna asemel 5 ja kohandasin ka muid koguseid vastavalt sellele. Järgmine kord teeksin isegi 4 munaga ja panengi retsepti siia kirja nende kogustega. Samuti kasutasin 200 grammi kohupiimapasta asemel 300 grammi ja lisasin vahukoore-kohupiimakreemile laimi ja laimikoort.


Beseepõhi:
4 munavalget
Natuke soola
200 g suhkrut
2 tl tärklist
1 tl valge veini äädikat

Täidis:
300 g maitsestamata kohupiimapastat
2 dl 35% vahukoort
1 tl vanillisuhkrut
4-5 sl suhkrut
 1 laimi koor ja mahl

Kaunistamiseks:
250 g maasikaid, vaarikaid või muid marju
1 õhukesteks viiludeks lõigatud laim


Kuumuta ahi 160 kraadini. Kui kasutad gaasiahju, keera tuli keskmisele tasemele. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga ja joonista sellele 28 cm läbimõõduga rõngas. Selleks võid abivahendina kasutada lahtikäiva tordivormi põhja.

Vahusta munavalged näpuotsatäie soolaga tugevamapoolseks vahuks. Lisa umbes kolmes jaos suhkur ning vahusta, kuni saad tugeva läikiva vahu. Seejärel lisa maisitärklis ja veiniäädikas ning sega ettevaatlikult läbi. Tõsta munavalgevaht küpsetuspaberile joonistatud rõngale nii, et servad jääksid kõrgemad ja keskele madalam süvend.

Tõsta besee ahju ja alanda kohe kuumust 110 kraadini ja kasuta võimalusel pöördõhku. Gaasiahju puhul keera tuli kõige madalamale astmele. Küpseta 1,5 tundi.

Keera tuli kinni, jäta ahjuuks paokile ja lase Pavloval ahjus jahtuda. Libista jahtunud beseepõhi ettevaatlikult suurele tordialusele.

Täidise jaoks vahusta vahukoor suhkruga ja sega seejärel kohupiimakreemiga. Lisa vanillisuhkur. Riivi laimi koor ja pigista sellest mahl. Lisa ka need kreemile. Tõsta kreem jahtunud beseepõhja keskel olevasse süvendisse. Kaunista tort marjade ja laimiviiludega.



Wednesday, May 18, 2011

Rabarbri-valge šokolaadi muffinid

Mäletate lapsepõlvest seda õndsat tunnet, kui ema või vanaema kooki küpsetas ja terve tuba mõnusa lõhnaga täitus? See on ka üks põhjusi, miks mulle meeldib küpsetada, sest siis on tuba jälle seda lapsepõlve lõhna täis. Muidugi on alati huvitav teada, milline lõpptulemus ahjust välja tuleb, kuid tihti on protsess ise minu jaoks isegi tähtsam. Magusaid küpsetisi tegin juba üsna noorelt - ajal, mil muude toitude tegemine mulle ületamatult keeruline tundus ja minu kokakunst juustuga makaronide valmistamisega piirdus. Võib-olla sai minu armastus igasuguste magusate kookide tegemise vastu alguse vanaemast, kes oli sellel alal tõeline asjatundja. Igaks tähtpäevaks valmistas ta lisaks soolastele hõrgutistele ka mitu uskumatult maitsvat torti või kooki. Samuti küpsetas ta maailma parimaid kaneelisaiu. Talle meeldis alati katsetada erinevate maitsetega ja proovida uusi asju. Nii et see võib mul ka geenides olla :)
 
Rabarberimuffineid valge šokolaadiga on üks kiire ja lihtne viis argiõhtul suu magusaks teha. Tegin neid eelmisel kevadel paar korda ja nüüd, kui taas rabarberiaeg käes on, tuli isu neid uuesti teha. Retsepti leidsin Toidutarest. Rabarberi ja valge šokolaadi kooslus tundus huvitav ja nii ma siis need käsile võtsingi. Natuke kohandasin retsepti koguste osas. Jahu lisasin 1 dl võrra vähem kui originaalretseptis ja panin ära terve 100-grammise šokolaaditahvli.

Rabarberid pole kahjuks enda aia omad, vaid pärinevad poeletilt. Loodan tuleval nädalavahetusel isa aiast ka mõned varred napsata. Tahaks teha kisselli ja mõned karbid rabarberiga talveks sügavkülma panna. 


100 g võid                                                                   
1 dl suhkrut
2 muna
1 dl hapukoort
2,5 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
150 g rabarbrit
100 g valget šokolaadi

Sulata või ja lase pisut jahtuda. Lisa juurde hapukoor ja suhkur, sega. Klopi sisse munad.
Sega teises kausis jahu küpsetuspulbriga ja lisa muna-hapukoore-või segule. Kõige lõpus sega juurde hakitud rabarber ja hakitud valge šokolaad. Tõsta muffinivormidesse ja küpseta 180-kraadises (soovitatavalt pöördõhuga) ahjus ca 25 minutit. Kontrolli küpsust puutikuga.

Need muffinid on parimad ahjusoojalt. Mina sain antud kogustest 6 suuremat sorti keeksikest, mis on täpselt paras kogus kahele inimesele maiustamiseks. Naudi tassi teega :)


Sunday, May 15, 2011

Mojito-juustukook marjakastmega

Sellel aastal otsustasin küll sünnipäeva mitte pidada, kuid üks hea tort käib siiski selle päeva juurde. Reedel käis mu õde külas ja täna astusid ka mõned sõbrad läbi, nii et tordi tegemine oli hea mõte. Üks minu suuri lemmikuid on mojito-juustukook, milles kohtuvad toorjuustu pehmus, laimi hapukus ja piparmündi värskus. Lisaks on plussiks, et seda kooki ei pea küpsetama.


Mõned aastad tagasi käisin seda kooki söömas praeguseks suletud restoranis Vertigo. See kook oli üks peamisi põhjusi, miks ma seda kohta üsna tihti külastasin. Mingil hetkel aga võeti see menüüst ära ja hakkasin otsima retsepti, mille järgi seda kooki ise teha. Ega see väga lihtsalt ei käinudki. Nägin küll mitmeid retsepte, kuid paljudes neist tuli keeta mündist ja laimist siirup. See aga ei tundunud sama, mida Vertigos söönud olin. Lõpuks avastasin kuskilt internetiavarustest retsepti, kus kasutati värskeid piparmündilehti ja laimimahla. Esimest korda seda torti tehes tuli ta minu jaoks liiga kohupiimane ja hapukust oli vähevõitu, mistõttu muutsin retsepti enda maitse järgi. Ja lõpuks sündiski selline kook, millest olin juba pikalt unistanud :) Siia juurde sobib veel suurepäraselt värsketest või külmutatud maasikatest tehtud marjakaste.


Mojito-juustukook:
200 g digestiivküpsiseid
100 g sulatatud võid
2-3 spl vett
2 spl želatiinipulbrit
3 laimi
0,5 dl heledat rummi
1/2 poti jagu piparmündilehti
300 g toorjuustu (näit. Farmi)
300 g kohupiimapastat
2 dl vahukoort
3,5 dl suhkrut

Purusta küpsised ning sega sulatatud võiga. Lisada võib ka mõned supilusikatäied vett. Nii jääb põhi pehmem ja seda on kergem lõigata. Suru küpsetuspaberiga vooderdatud 20 cm diameetriga lahtikäiva koogivormi põhja. Pane vorm külma.

Riivi kahe laimi koor. Pressi laimidest mahl välja ning paisuta selles želatiin. Haki münt, lisa kohupiim, toorjuust, rumm, suhkur ja laimi koor ning sega ühtlaseks.

Sulata želatiin vesivannil, lase veidi jahtuda ning lisa kogu aeg segades toorjuustukreemile. Vahusta koor ning sega õrnalt täidise hulka. Vala koogipõhjale ning hoia vähemalt 6 tundi või üleöö külmas.

Marjakaste
250 g maasikaid või vaarikaid
3 spl suhkrut
1-2 spl vett

Lõika maasikad väiksemateks tükkideks, vaarikate puhul pole seda vaja teha. Lisa suhkur ja vesi. Vee lisamisel tuleb olla ettevaatlik, kuna liiga palju vett muudab kastme heledaks. Püreesta marjad saumikseriga või blenderis ja valmis ta ongi.

Serveerimisel kaunista torditükk mündilehekesega. Paku kõrvale marjakastet.

Wednesday, May 11, 2011

Apelsiniforell

Paar päeva tagasi tuli mul suur kalaisu, aga päris tavalist ahjuforelli teha ei tahtnud. Siis meenus mulle, et isa tegi oma sünnipäeval forelli koos apelsinidega. Esmapilgul võib see kooslus võõrana tunduda, kuid tegelikult sobib kerge apelsinimaitse punase kala juurde hästi. Kala valmistamine on üldiselt meie peres mehe pärusmaa, aga kuna teda hetkel ei olnud, siis tuligi mul asi enda kätesse võtta. Esimese korra kohta tuli välja küll ja tegelikult on see retsept nii lihtne, et enamik inimesi saaks sellega hakkama. Samuti on läheneva suve peale mõeldes tegemist kerge toiduga. Antud kogustest jätkub olenevalt isust neljale kuni kuuele sööjale.


Kilo forellifileed
Üks apelsin
Sidrunimahla
Natuke toiduõli
Soola ja pipart

Esmalt kuivata kala majapidamispaberiga. Seejärel määri see kokku väikese koguse toiduõliga, pigista peale sidrunimahla ning maitsesta soola ja värskelt jahvatatud musta pipraga. Lõika apelsin paraja paksusega viiludeks. Liiga pakse viile on raske hiljem kala sisse panna. Osa apelsini mahlast pigista kalale.

Aseta filee küpsetuspaberi ja fooliumiga kaetud ahjuplaadile. Fooliumile võid enne puistata meresoola. Lõika kalafileesse ristikiudu taskud ja aseta sinna apelsiniviilud. Soovi korral võib apelsini ka kala peale panna, kuid esimesel juhul annab apelsin kalale rohkem maitset. Jäta kala mõneks tunniks seisma ja maitsestuma. 

Küpseta 200 kraadi juures ca pool tundi. Võimalusel kasuta pöördõhuga ahju, kuid sellisel juhul kasuta 180-kraadist temperatuuri.

Serveeri tomati-kurgisalati ja tartarkastmega. Viimase valmistamiseks lõika marineeritud kurk väikesteks kuubikuteks. Lisa hapukoor ja majonees ning valmis ta ongi.

Sunday, May 8, 2011

Mehhiko köök ja guacamole retsept

Mõni kuu tagasi sai teoks meie suur unistus – reis Mehhikosse. Seega oli mul au ka selle maa köögiga veidi lähemalt tuttavaks saada. Kui aus olla, siis enne reisi suhtusin mehhiko toitu kerge eelarvamusega, kuna Eestis ei ole see minus erilist vaimustust tekitanud. Ma isegi pelgasin, et jään seal nälga :) Seda suurem oli mu üllatus, kui kõigi varasemate reisidega võrreldes sain seal kõige rohkem suurepäraseid maitseelamusi.

Pisikese perehotelli stiilne kööginurk

Nagu troopilise kliimaga riikides ikka, on seal igasugused puu- ja köögiviljad väga head. Näiteks papaia, mida ma ei ole varasematel reisidel eriti armastanud, oli seal tõesti maitsev. Samuti sain seal senise elu parimat mangot. Tomatid ja isegi sibulad olid nii magusad, et neid oleks võinud täitsa niisama süüa. Avokaadodest kirjutan natuke hiljem. Ja loomulikult kõikvõimalikud värskelt pressitud mahlad. Ostad turult 10 peeso ehk 60 eurosendi eest värsket apelsinimahla või võid tellida restoranis värskete mahlade segu. Minu suur lemmik koosnes punasest greibist, apelsinist ja maasikatest. Muidugi käis õhtute juurde ka margarita või pina colada, mida nad seal kohe oskavad eriti hästi teha. 

Mangomargaritad San Cristobal de las casases
Papaya 

Palju sõime kõikvõimalike erinevate täidistega nisu- või maisijahutortillasid ehk quesadillasid, enchiladasid, burritosid ja fajitasid. Mõnes kohas olid need täidetud ainult juustu ja tomatiga, kuid maitsesid ikkagi fantastiliselt. Kui teised on kokk sööjale juba ise valmis teinud, siis fajitade puhul tuuakse koos panniga lauda kas grillitud liha, kana, krevetid, köögiviljad või kõik korraga ning mitu varianti kastmeid. Tortillad on eraldi kausis, kust neid siis võtta saab ja vastavalt enda maitsele täita. 

Ühed parimad täidetud tortillad olid restoraniketis 100% Natural, mis asus nii Cancunis kui Playa del Carmenis. Just selles ketis pakuti ka eespool mainitud värskelt pressitud greibi-apelsini-maasika mahlakokteili. Kuuldavasti pidid teisedki toidud selle restoraniketi menüüs ülimaitsvad olema, seetõttu soovitan seda kindlasti külastada. Nagu keti nimigi ütleb, kasutavad nad toitude valmistamiseks orgaanilist toorainet, mis on minu silmis samuti suur pluss. Hinnatase oli 100% Naturali restoranides üsna mõistlik, eriti Playa del Carmenis, kus muidu olid hinnad söögikohtades päris kõrged. Järgmine pilt ongi nende pakutud tortillarullidest.

Kalkuniliha, toorjuustu ja jõhvikatega rollod

Väga maitsvad toidud olid Palenque maiade linna varemete läheduses asunud El Panchanis. Tegemist on seljakotireisijate hulgas populaarse džunglis asuva kohaga, kus on cabanad peatumiseks ja mitmed vabas õhus asuvad restoranid. Neist parim oli Don Muchos. Esiteks need toidud - mul hakkab siiani suu vett jooksma, kui nende peale mõtlen. Nende menüü on piisavalt pikk, et igaüks leiaks midagi endale meeldivat. Meie ei pidanud kordagi pettuma. Teiseks on selles midagi maagilist, kui sa istud vabas õhus tähistaeva all ümbritsetuna džunglihäältest. Laual põlevad küünlad ja veidi eemal laulab keegi kitarri saatel hispaania keeles. Kui peaksite kunagi elus Palenquesse sattuma, siis soovitan kindlasti eheda elamuse nimel seda kohta külastada.

Maitsev ja lihtne suupiste, mis toodi tihti lauale ilma selle eest lisatasu küsimata, oli laimimahla ja koriandriga maitsestatud tomatisalat ehk pico de gallo. Seda sai tõsta maitsestamata maisikrõpsude peale ja jällegi oli tegemist väga hea puhta maitsega. Koriandrit kasutati toitude maitsestamisel üldse üsna palju. Ka selle tomatisalati puhul mõtlesime me alguses, millest tuleb salati hoopis teistmoodi terav maitse ja lõpuks taipasime, et koriandrist.

Ühe erilisema elamuse pakkus Tulumi rannarestoranis Playa Kin Ha söödud ceviche ehk laimimahla, tšilli, tomati ja sibulaga marineeritud valge kala, krevetid ja kalmaarid. Seda rooga tehakse mitmes variandis. On selliseid, kus kasutatakse ainult kala, krevette või muid mereelukaid. Meie aga võtsime miksi ja seda otsust ei tulnud kahetseda. Kõik maitsed olid värsked ja täpselt tasakaalus. Lisaks oli kokk osanud ka roa välimuse tõeliselt isuäratavaks muuta.

Ceviche Tulumi rannarestoranis

Kõige omapärasem toit aga, mida seal sõin, oli kana šokolaadikastmes ehk mole poblano. Tegemist on traditsioonilise mehhiko toiduga. Maitse ei olnud halb, aga siiski hakkas see lõpu poole natuke häirima. Seega teist korda ma seda toitu ei tellinud, kuid mul on hea meel, et selle ära proovisin.

Muidugi ei saa mehhiko köögist rääkides üle ega ümber avokaadodest. Need on seal täpselt paraja küpsuseastmega ja neid süüakse nii paljalt, lisatakse salatitesse, kui tehakse ka suppe ja sellist maitsvat mahedat kastet nagu guacamole. Tegemist on pehmeks hakitud avokaadodega, mida on maitsestatud erinevatel viisidel. Mulle meeldis kõige rohkem laimimahlaga maitsestatud ning tomatitükkide ja sibulaga variant, mida pakuti ühes Playa del Carmeni restoranis fajitade juurde. Seda proovisin Toidutare abiga ja mälu järgi ka Eestis järgi teha, kui külalised tulid. Pilti kahjuks hetkel pole.

Guacamole
(kaheksale)
5 küpset avokaadot
1 laimi mahl
Paar tomatit
1 küüslauguküüs
1 väiksem sibul
Värsket koriandrit
Sool
Pipar
½ tl suhkrut
Veidi kuivatatud tšillit

Haki sibul ja tomatid väikesteks tükkideks. Kui sibul on väga kibe, tuleks seda enne natuke aega külmas vees leotada.

Poolita avokaadod ja eemalda lusikaga viljaliha. Pigista kohe peale laimimahl, kuna vastasel juhul tõmbuvad avokaadod õhu käes pruunikaks. Haki avokaadod kahvliga püreetaoliseks massiks. Lisa massile tükeldatud tomatid ja sibulad ning pigista sisse üks küüslauguküüs. Seejärel maitsesta saadud segu soola, pipra, vähese suhkru ja hakitud koriandriga. Teravama maitse soovijad võivad sisse jahvatada ka tšillihelbeid.

Guacamolet võib pakkuda dipikastmena nacho-krõpsude juurde, kuid see on ka suurepärane lisand liharoogadele.


Wednesday, May 4, 2011

Klassikaline küpsisetort

Mõned nädalad tagasi oli mu kallil abikaasal sünnipäev. See pani mind mõtlema, millist torti oleks kõige parem suuremale seltskonnale teha, kui aega on üsna napilt. Ja mis sobiks sellises olukorras paremini kui üks küpsisetort :) Maitseb enamikule inimestele ning on lihtne ja kiire teha. Küpsisetorti õpetas mulle tegema ema, kui ma veel teismeline olin. Koguseid saab kohandada vastavalt sööjate arvule. Minu tordist jätkus 28-le sööjale.


5 pakki Selga klassikalisi küpsiseid
5 pakki Selga kakaoküpsiseid
immutamiseks piima

purk mustasõstramoosi (eelistatavalt ise tehtud)
900 g vanilje kohupiimakreemi
600 g kakao kohupiimakreemi
4 dl vahukoort
1 tl vanillisuhkrut
kaunistamiseks erinevaid marju või puuvilju

Kasta heledad küpsised hetkeks piima sisse ja aseta kandikule 4 korda 7 küpsist. Kata küpsised mustasõstramoosiga ja moosikiht omakorda poolega vanilje kohupiimakreemist. Nüüd lao peale kiht kakaoküpsiseid ja kata see omakorda kakao kohupiimakreemiga. Lao samas järjekorras veel kaks kihti. Viimane kiht kakao kohupiimakreemi kata omakorda immutatud küpsistega ja pane tort külma seisma. Soovitatavalt võiks tort olla külmas üleöö.

Kaunistamiseks vahusta koor koos 1 tl vanillisuhkruga. Kui tahad natuke magusamat vahukoort, võid lisada ka veidi tuhksuhkrut. Kaunista kook samal päeval, kui seda serveerid. Siis on vahukoor veel mõnusalt värske. Kata tort sellega pealt ja külgedelt. Kaunista vastavalt oma soovile ja maitsele. Mina kasutasin sellel korral füüsaleid ning sügavkülmast võetud vaarikaid ja musti sõstraid. Varasemalt olen küpsisetorti kaunistanud apelsiniviiludega ja puistanud üle riivitud šokolaadiga.