Sunday, April 28, 2013

Kohvik Kohalik - kodukandi gurmee

Tallinna Kalamaja piirkond on tuntud oma soodsat ja head toitu pakkuvate kohvikute poolest. Uus-Maailm on selles osas siiani aga vaeslapse rolli jäänud. Õnneks on see viga nüüd parandatud, kuna talvel avas Koidu tänaval endises elumajas uksed Kohalik, mis järgib enamvähem sama kontseptsiooni nagu Kalamaja kohvikud. Sisekujundus on boheemlaslikult retro, hubasust annavad vanaaegne mööbel ja originaalkujul säilitatud ahjud. Mõeldud on ka lastega külastajate peale, väikestele kohvikulistele on oma lauake, kus saab joonistada-mängida. Toit on aus ja mõistlikus hinnaklassis. Menüü ei ole küll pikk, aga selle eest pole seal ühtegi toitu, mida ei tahaks proovida.


Seetõttu mõtlesimegi tähistada pühapäeva ja veidi hilinenult abikaasa sünnipäeva väikse lõunaga Kohalikus. Joogivalik oli meil täna koha peal valmistatud jäätee, mida serveeriti liitrises kannus ja mis maitses väga hästi. Eelroaks tahtsime võtta kergelt marineeritud Pärnu lahe kala, aga kuna koha täna ei olnud, otsustasime hoopis krõbedate ciabattade kasuks. Viimaseid serveeriti kolme erineva kattega - letšo, hanemaksapasteedi ja tomatisalatiga. Minu suurima kiituse pälvis letšo, mis oli nagu vanaema tehtud. Tomatisalat oli küll hea, aga kindlasti oleks see kõvasti parem suvisel ajal, kui saab kasutada eestimaiseid magusaid koduaia tomateid. Kui nüüd natuke viriseda tahaks, siis oleks taldrikul võinud mõni saiaviil rohkem olla. Lihtsalt selle tõttu, et kattematerjali oli nii palju :)



Pearoaks tellisin ma ürdikana peedirisottoga, mis nägi tänu risotto erkroosale värvile lauale jõudes tõeliselt lahe välja. Lisaks ilusale värvile maitses risotto täiesti taevalikult ning oli kergelt vedel ja kleepjas, nagu üks õige risotto olema peab. Võib olla raske uskuda, aga õige konsistentsi ja maitsega risotto leidmine ei olegi alati kõige lihtsam ülesanne. Tihti on see söögikohtades kas liialt vähe keedetud, nii et riis on liiga kõva, või serveeritakse ükskõik millist riisirooga risotto nime all. Ürdikana oli mõnusalt mahlane ja sobis risottoga väga hästi. Lisaks kattis praadi veel kuhi rohelist salatit, nii et tegemist oli väga korraliku kõhutäiega.

Abikaasa valitud sea sisefilee ürdikartulite ja punaveinikastmega oli samuti suurepärane. Liha oli pehme ja magus-hapu veinikaste sobis selle juurde ideaalselt.


Peale täitvaid pearoogasid otsustasime magustoitu jagada, kuna ruumi kõhus oli juba üsna väheks jäänud. Mina tahtsin alguses tellida pannkooke apelsinikastme ja sortsu Vana Tallinnaga, kuna see kõlas huvitavalt, kuid lõpuks otsustasime täna saadaval olnud nelja Kohaliku koogi hulgast valida laimi-toorjuustutordi. Jällegi oli tegemist millegi tõeliselt hõrguga. Krõbe küpsisepõhi ja kerge õhuline laimikreem selle peal oli väga hea
maitsenoot, millega söömaaeg lõpetada.

Arve :)
Tegelikult olen ma juba ammu oodanud, et minu kodukandis mõni sarnane kohvik avataks ja nüüd ongi see minu suureks rõõmuks teoks saanud. Ja ühel päeval lähen proovin ma need pannkoogid ka ära :)

Friday, April 26, 2013

Veisepasta metsaseentega

Kuigi ma üritan "suveks saledaks" joont hoida ja enamasti salateid-suppe süüa, siis tänasel vihmasel ja külmal päeval tuli vastupandamatu pastaisu peale. Meil oli veel sügisest sügavkülmas väike karp puravikke ja mõtlesin teha üht oma lemmikpastat - veiseliha, punase sibula ja metsaseentega. Sellist pastat pakutakse Tartu ühes parimas kohvikus Truffe, kus ma ikka ja jälle seda söömas käin. See on lihtsalt nii hea!!! Kahjuks pole ma viimasel paaril korral Tartus käies Truffesse jõudnud ja seega juba päris mitu kuud oma lemmikpastat saanud. Niisiis tuligi pastategu ise ette võtta.

Natuke pelgasin ma veiseliha valmistamist, kuna see kipub mul kuivaks või nätskeks jääma. Ühelt tuttavalt kokalt saadud juhiste järgi aga jäi liha sel korral väga mõnus ja mahlane. Nii et kellel on raskusi veiseliha valmistamisega, siis allpool toodud meetod peaks toimima. Antud kogustest jagub neljale kuni kuuele sööjale.


400 g penne pastat
350 g veise välisfileed
1 suur punane sibul
200 g külmutatud puravikke
2 küünt küüslauku
4 dl rõõska koort
1/4 sidruni mahl
Parmesani juustu
Soola ja pipart
Õli praadimiseks

Kõige esmalt aseta seened sulama. See võib võtta mitu tundi, nii et seened tuleks külmast välja võtta varakult.

Seejärel lõika veisefilee väiksemateks ribadeks ja viiluta sibul. Aja pann hästi kuumaks, lisa õli ning prae selles liha mõned minutid, kuni viimane pruunistub. Pigista peale sidrunimahl.

Lisa sibul ja purustatud küüslauk ning kuumuta veel mõned minutid, kuni sibul muutub klaasjaks. Järgmisena pane pannile seened, kohvikoor ja maitsesta soola, pipraga. Kuumuta veel mõned minutid. Kõige lõpus lisa üks peotäis riivitud parmesani juustu ning sega.

Keeda pastat soolaga maitsestatud vees, kuni see on al dente. Kurna ja sega kastmega kokku. Serveerimisel riputa peale parmesani. 



Tuesday, April 23, 2013

Klassikaline kreeka salat

Jätkan endiselt salatite lainel ja ühel päeval toidupoes lettide vahel uidates tuli isu kreeka salati järele. Sõin seda viimati aastaid tagasi, kui Kreetal käisime ja seal oli see muidugi ülimaitsev. Juba ainuüksi selle tõtt, et koostisosad on seal eriti kvaliteetsed ja värsked. Hetkel on meie kauplustest-turgudelt näiteks väga keeruline leida magusaid küpseid tomateid. Seega tuli leppida sellega, mida meie poed praegu pakuvad ja kasutada kirsstomateid. Tulemus oli õnneks siiski maitsev. Suvel tuleks seda aga kindlasti värskete aiasaadustega korrata ja grill-liha kõrvale pakkuda.

Kreeka salatit valmistatakse erinevatel viisidel. On inimesi, kes lisavad sellele ka salatilehti, kuid klassikaline versioon neid ei sisalda. Minule meeldibki just selline ilma roheliseta variant. 

Täpseid koguseid ei hakanud ma sel korral kirja panema, kuna vastavalt sööjate arvule võib igaüks neid muuta.


Salat:
Tomateid
Värsket kurki
Paprikat
Oliive
Punast sibulat
Feta juustu

Kaste:
Extra virgin oliiviõli
Veiniäädikat või sidrunimahla
Soola ja pipart
Oreganot

Tükelda kurk, tomatid ja paprika ning viiluta sibul õhukeselt. Aseta salatikaussi, sega ning lisa oliivid.

Lõika või pudista feta juust samuti väiksemateks tükkideks. Minule isiklikult meeldib kreemjas feta, mida korralikeks kuubikuteks lõigata on keeruline. Lisa juust salatile.

Kastme jaoks lisa sortsule veiniäädikale või sidrunimahlale pidevalt segades oliiviõli. Maitsesta soola, pipra ja oreganoga. Nirista kaste salatile vahetult enne serveerimist.

Kreeka salatit võib süüa eraldi roana, aga ka lisandina liha, kana või soolaste pirukate kõrvale.









Tuesday, April 2, 2013

Pardirind a´la Jamie Oliver ja köögiviljavok

Mehe sõber tõi meile külakostiks kaks pardirinda ning loomulikult tuli sellisest väärt toorainest mingi eriti hõrk roog valmistada. Retseptiotsingutel sattusin sirvima Jamie Oliveri kokaraamatut "30 minuti road" ja leidsin sealt pardisalati. Viimase asemel tegime meie küll köögiviljavoki, kuid pardirind valmis kuulsa telekoka õpetuste järgi. Positiivne on siinjuures toidu valmimise kiirus. Üldjuhul soovitatakse pardil märksa pikemalt marinaadis seista lasta.

Proovisime nii puhast pardirinna maitset ilma piparmündi ja tšilli marinaadita kui ka Jamie varianti. Liha oli mõlemat pidi väga maitsev ja mündi-tšilli kombinatsioon andis sellele huvitava nüansi. Meie üllatuseks ei olnudki pardi valmistamine väga keeruline ning liha jäi mõnusalt mahlane. Kogcustest peaks jätkuma neljale sööjale.


Part:
ca 600 g nahaga pardirinda
Viie pipra segu
Kuivatatud tüümiani
1 värske punane tšillikaun
Kimp piparmünti
1/2 sidruni mahl
Soovi korral veidi vedelat mett
Soola ja pipart
Oliiviõli

Vokk:
1 väike kaalikas
4 porgandit
2 rohelist paprikat
1 väiksem suvikõrvits
2 punast sibulat
4 küünt küüslauku
Jupp ingverit
Soola ja pipart


Tehke pardifileesid katvasse nahka mõned risti-rästi sisselõiked, maitsestage soola, viie pipra segu ja kuivatatud tüümianiga. Hõõruge ürdid korralikult sisse ning piserdage lihatükid oliiviõliga üle. Laske veidi aega seista, et liha jõuaks maitsestuda.

Samal ajal tükeldage voki jaoks köögiviljad paraja suurusega kangideks ning seejärel hakkige küüslauk ning ingver peeneks.

Asetage pardirinnad kuumale praepannile, nahaga pool all, ning küpsetage umbes 16–18 minutit, neid iga paari minuti tagant pöörates, kuni liha on küps. Katke pann sellest veidi väiksema kaanega, asetage sellele midagi raskuseks ning suruge lihatükid korralikult vastu pannipõhja, et need jääksid hästi krõbedad. Jätke kaas küpsemise ajaks liha peale.


Kuumutage teisel pannil õli ning pange esmalt sinna kaalikad, porgandid ja ingver. Mõne minuti pärast lisage suvikõrvits, paprika, sibul ja küüslauk. Vokkige veel mõned minutid, aga jälgige, et aedviljad jääksid veel krõmpsuks. Maitsestage soola ja pipraga.

Kui part on küps, seadke valmis suur puidust lõikelaud. Puhastage tšillikaun seemnetest ning hakkige mündisegu hulka hästi peeneks. Tõstke muist kõrvake, et seda hiljem kaunistamiseks kasutada ning lisage ülejäänule soola, pipart, oliiviõli, poole sidruni mahl ja soovi korral ka 1 sl vedelat mett. Hakkige ja segage see kõik lõikelaual läbi ning tõstke siis pardifileed köögitangidega segusse.

Lõigake fileed umbes 1 cm paksusteks viiludeks ning segage hoolega õli-ürdiseguga läbi, et kõik maitsed hästi lihasse imbuksid. Piserdage üle külmpressitud oliiviõliga, puistake peale ülejäänud tšilli-mündisegu ja viige toit lauale. Serveerige koos köögiviljavokiga.