Sunday, September 15, 2013

Peedipüreesupp kitsejuustuga

Sõin ühel päeval Neikidis lõunaks peedipüreesuppi kitsejuustuga. Väga hea oli! Kitsejuust andis peedile mõnusa lisanüansi ja mina suure kitsejuustufännina olin muidugi eriti vaimustunud. Seega mõtlesingi ka kodus seda suppi keeta, loomulikult koos kitsejuustuga. Retsept pärineb Perenaise blogist. Veidike muutsin koguseid ja lisasin küüslauku. Antud kogusest jagub 4-6 sööjale.


2 suuremat porgandit
2 suuremat peeti
1 sibul
4-5 küünt küüslauku
Õli
1 l köögiviljapuljongit
 2 sl veiniäädikat
Tüümiani
200 g kitsepiimast määrdejuustu

Lõika sibul ja porgand tükkideks ning kuumuta õlis mõned minutid. Lisa ka peeneks tükeldatud küüslauk ja kuumuta veel veidi.

Vala juurde puljong ja tükeldatud peet ning lase vaikselt kaane all podiseda, kuni peet on pehme. Selleks kulub umbes tund.

Lisa tüümian ja äädikas ning püreesta saumikseriga ühtlaseks. Sulata kuuma supi hulka ka 3 sl kitsejuustu. Serveerimisel pane igasse taldrikusse 2-3 sl kitsepiimajuustu.



Tuesday, September 3, 2013

Rohke küüslauguga kartuli-tomativorm

Vahelduseks koogiretseptidele postitan nüüd ka ühe soolase toidu oma. Tahtsime õega õhtusöögiks midagi lihtsat teha, kus oleks kindlasti küüslauku ja tomatit. Kodumaised tomatid on praegu oma parimas vormis - neis on lihtsalt nii palju maitset. Lisaks on meil veel hunnik vanaema aiamaalt saadud küüslauku, mis tahab toidus rakendust saada. Seega otsustasime teha kartuli-tomativormi, kuna suurem osa vajalikest koostisosadest oli kodus olemas.


12 keskmise suurusega kartulit
3-4 suuremat tomatit
2 sibulat
6 küünt küüslauku
2 dl rõõska koort
Oliiviõli
150 g riivjuustu
Oreganot
Basiilikut
Soola ja pipart

Lõika kartul, tomat ja sibul õhukesteks viiludeks. Sega kartulid soola, pipra, basiiliku ja oreganoga.

Määri suur ahjuvorm oliiviõliga. Aseta sinna esmalt kartulikiht, seejärel sibulad ning viimaks tomativiiilud. Riputa üle riivjuustuga. Korda sama tegevust, kuni toorained on otsas. Viimaseks kihiks jääb sibul ja tomat.

Purusta küüslauk ja sega rõõsa koore hulka. Vala saadud segu ahjuvormi. Riputa peale viimane kiht riivjuustu.

Küpseta 180 kraadi juures umbes tund aega, kuni kartulid on pehmed.




Friday, August 9, 2013

Punase sõstra ja valge sokolaadi tort

Eile sai meie tipsik 1,5-aastaseks ja jälle oli hea põhjus torti teha. Kes siis niisama ikka kooki teeb ;) Retsept pärineb samast kohast, kust viimase kahe koogigi oma ehk siis Lia Virkuse ja Pille Endeni kokaraamatust "Võrratud koogid". Tort näeb tänu kahele eri värvides kihile efektne välja ning magus sokolaad ja hapukad sõstrad maitsevad koos eriti hõrgult. Küpsetama seda torti ei pea, mistõttu palaval suvepäeval valmistamiseks on see ideaalne.



Põhi:
175 g kaeraküpsiseid
75 g võid
2 sl vett

Sokolaaditäidis:
200 g valget sokolaadi
250 g kohupiima
2 dl vahukoort
3 lehte zelatiini
1 sl kuuma vett

Sõstratäidis:
300 g punaseid sõstraid
250 g kohupiima
2 dl vahukoort
1 dl suhkrut
4 lehte zelatiini
Kaunistamiseks punaseid sõstraid


Põhja jaoks purusta küpsised ja sega need sulatatud või ning paari lusikatäie veega. Suru 24 cm läbimõõduga koogivormi põhjale ning aseta täidiste valmistamise ajaks külma.

Sokolaaditäidise jaoks sulata sokolaad vesivannil ja jäta mõneks ajaks jahtuma. Pane zelatiinilehed umbes 10 minutiks külma vette likku. Seejärel vahusta koor ning vala hulka veidi jahtunud sokolaad. Mikserda läbi. Sega hulka ka kohupiim.

Pigista zelatiinilehed kuivaks ja lahusta 1 sl keemiseni kuumutatud vees. Nirista pidevalt segades täidise hulka. Vala täidis põhjale ja silu pind lusikaga ühtlaseks.


Sõstratäidise jaoks pane samuti zelatiinilehed külma vette ligunema. Seejärel pane sõstrad potti ja kuumuta, kuni marjade kest pehmeneb ja hakkab mahla eralduma. Suru sõstrad läbi sõela ning lase saadud püreel jahtuda.

Pigista zelatiinilehed kuivaks. Kuumuta paar supilusikatäit marjapüreed potis keemiseni ja lahusta selles zelatiin. Klopi marjapüree hulka kohupiim, suhkur ja lõpuks zelatiinilahus.

Vahusta koor ja sega täidise hulka. Vala täidis eelmisele kihile ja tõmba kahvliga veidi läbi, et täidised omavahel sulanduksid. Aseta vähemalt 5 tunniks kuni terveks ööks külma.

Enne söömist kaunista punaste sõstardega. Head nautimist!


Monday, August 5, 2013

Mõnus mustikaplaadikook

Eelmises postituses mainisin juba imelist Lia Virkuse ja Pille Endeni kokaraamatud  "Võrratud koogid" ja kuna eelmisel nädalal oli meil klassikokkutulek, otsustasingi sealt järjekordse hõrgutise ära proovida. Originaalis oli tegemist vaarika-mustikakoogiga, aga kuna kodumaised vaarikad on otsa saanud, siis tegin mina koogi ainult mustikatega. Väga maitsev ja mahlane tuli. Valmistamine oli samuti lihtne ning seda saab ka näpuvahelt süüa - ideaalne suvistel pidudel külalistele pakkuda.

Antud kogusest peaks tulema 16 tükki kooki. Suurema koguse puhul tuleks vastavalt ka toorainet rohkem varuda.


Põhi:
100 g võid
1,5 dl tuhksuhkrut
2 dl jahu

Täidis:
4 muna
200 g hapukoort
1,5 dl suhkrut
2 sl sidrunimahla
2 sl riivitud sidrunikoort
0,75 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
400 g mustikaid või muid suviseid marju


Põhja jaoks vahusta toasoe või tuhksuhkruga. Lisa jahu ning sega ühtlaseks tainaks. Pane pooleks tunniks külma.

Seejärel suru see küpsetuspaberiga vooderdatud 30X30 cm mõõduga plaadivormi põhjale ning küpseta 175 kraadi juures ca 20 minutit, kuni põhi muutub kuldpruuniks. Jälgi oma ahju eripära, et põhi kõrbema ei läheks.

Täidise jaoks klopi munad lahti. Lisa suhkur, hapukoor, sidrunimahl ja -koor ning küpsetuspulbriga segatud jahu.

Laota marjad eelküpsetatud põhjale ning aseta peale ka täidis. Küpseta veel umbes 30-35 minutit.



Thursday, July 25, 2013

Norra küpsisetort suvemarjadega

Oleme Tartus õe juures külas ja muidugi tuli meil idee teha mõnda mõnusat marjakooki. Õde oli endale hiljuti soetanud Pille Endeni ja Lia Virkuse sulest ilmunud kokaraamatu "Võrratud koogid", kus üks küpsetis on ahvatevam kui teine. Kahtlesime mitme koogi vahel, aga lõpuks valisime doominoküpsistest, toorjuustust, pudingust ja marjadest koosneva maiuse. Valmistamine oli imelihtne ja   välja tuli väga maitsev ning üsna rammus kook. Marju võib lisada rohkelt, sest need annavad tordile mõnusat hapukust.


Järgmisena võtame ette mõne muu retsepti, kuna suvi on oma värskete marjadega selleks suurepärane aeg. Õige veidi muutsime originaalretsepti koguseid.

Põhi:
3 pakki doominoküpsiseid
100 g võid
3 sl vett

Täidis:
400 g toorjuustu
4 dl vahukoort
3 tl vanillisuhkrut
4 tl suhkrut
250 g kakaopudingut
Maasikaid ja mustikaid

Kaunistamiseks:
Marju (maasikaid, mustikaid, vaarikaid)


Purusta kolmveerand küpsistest ja sega sulatatud võiga. Lisa vesi ning sega ühtlaseks massiks. Suru küpsetuspaberiga vooderdatud 24-26 cm koogivormi põhjale ja aseta külma.

Täidise jaoks vahusta koor suhkrutega. Sega kolmveerand koorest toasooja toorjuustuga. Lõika osa maasikaid neljaks ning aseta külmast võetud küpsisepõhjale. Määri peale toorjuustusegu ning puista mustikatega üle. Seejärel määri peale kakaopuding ja viimasena ülejäänud vahukoor.

Pudista peale ülejäänud küpsised ning aseta tort ööks külmkappi tõmbama. Enne serveerimist kaunista värskete marjadega.



Sunday, July 21, 2013

Lihtne maasikatort

Kodumaiste maasikate aeg on küll selleks aastaks ümber saamas, aga postitan siia sellegipoolest ühe väga lihtsa ja maitsva maasikatordi retsepti - niiöelda maasikaaja lõpetuseks. Tegelikult tegin ise seda torti juba mitu nädalat tagasi, aga pole olnud aega blogi kirjutamiseks. Suvi on ju :)

Retsept pärineb aastatetagusest ajast, kui ma veel väga keerulisi toite valmistada ei osanud. Minu vanaema tegi maasikatest ja hapukoorest magustoitu ning sellest sai tordi vahele kreem. Peale panin vahukoort ja maasikaid ning nii see tort valmis saigi. Nüüd tuletasin selle kunagise suvelemmiku jälle meelde.

Biskviitpõhi:
4 muna
4 sl suhkrut
4 sl jahu
1 tl vanillisuhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
Vormi vooderdamiseks rasvainet ja riivsaia

Kreem:
300 g hapukoort
300 g maasikaid
2 sl suhkrut

Kaunistamiseks:
2 dl vahukoort
2 tl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
Maasikaid


Biskviitpõhja valmistamiseks vahusta esmalt munad suhkrutega tugevaks heledaks vahuks. Sega jahu küpsetuspulbriga ning lisa seejärel munavahule. Sega ettevaatlikult ühtlaseks tainaks.

Vooderda 24 cm läbimõõduga lahtikäiv koogivorm rasvaine ja riivsaiaga. Vala tainas vormi ja küpseta 200 kraadi juures 20-30 minutit vastavalt oma ahju eripärale. Jahuta.

Kreemi jaoks vajuta esmalt maasikad koos suhkruga väiksemateks tükkideks. Lisa hapukoor ja sega. Lõika jahtunud koogipõhi pooleks. Määri osa kreemist kahe poole vahele ja teine osa tordi peale.

Vahusta koor suhkrutega ning määri tordile. Kaunista maasikatega. Jäta vähemalt paariks tunniks kuni ööpäevaks külmkappi seisma. Mida kauem tort niiöelda tõmmanud on, seda parem ja mahlasem see on :)








Sunday, July 7, 2013

Pulma-aastapäev Grand Holm Marinas


Sellel aastal oli meie neljas pulma-aastapäev ja otsustasime seda tähistada Haapsalus - linnas, kus toimus abielu registreerimine. Jalutasime veidi niisama ringi, imetlesime taaskord lossivaremeid ja kaunist rannapromenaadi ning läksime seejärel sööma jahisadamas asuvasse Grand Holm Marina restorani. Viimase terrassilt avaneb ilus vaade Haapsalu jahisadamale ja seal ankrus olevatele erineva suurusega meresõidukitele. Mereäärsele restoranile kohaselt on menüüs suur rõhk kalatoitudel ja mereandidel. Samas leiab midagi meelepärast endale ka inimene, kes kala ei söö.

Meie valisime sel korral eelroogadeks grillitud kammkarbid vürtsika tomatisalati ja chorizoga ning vitello tonato ehk veisefilee lõigud tuunikala-parmesani kastmes. Mõlemad eelroad olid oma hinda väärt. Kammkarbid olid ideaalselt grillitud, koriandriga maitsestatud tomatisalat meenutas meile Mehhiko reisi ja sobis kammkarpide kõrvale suurepäraselt. Chorizo andis omapärast vürtsikust. Vitello tonato oli mahe ja serveeritud korraliku hulga rohelise salatiga. Tuunikala-parmesani kaste oli samuti väga mõnus.


Pearoaks valisin mina koha kartulipüree lobsterikastmega ja abikaasa huntahvena röstitud kartulitega. Minu kala oleks ehk vajanud veidi rohkem soola-pipart, kuigi küpsetusaste oli sellel jälle ideaalne. Kartulipüree ja kaste olid selle eest väga hästi maitsestatud ja koos kalaga moodustasid nad harmoonilise koosluse. Abikaasa huntahven oli maitsekam kui minu koha. Ehk mängib siin rolli ka kala enda loomulik maitse.


Magustoidu võtsime jällegi kahepeale ja selleks valisime karamelli-toorjuustukoogi apelsinijäätisega. See viis tõesti keele alla ja nägi lisaks väga efektne välja. Krõbe šokolaadiküpsistest põhi, millel kihiti kreemjas šokolaadi- ja karamellitoorjuust. Kook oli täpselt parajalt magus ja apelsinijäätis andis desserdile huvitava lisanüansi. Samuti polnud see liiga rammus ning värsked maasikad andsid magustoidule juurde hapukust. Super!


Toidu kõrvale proovisin ka paari huvitavat kokteili, mis edaspidi võivad minu uuteks suvelemmikuteks saada. Esiteks jõin vahuveini vaarikatega, mis oli elegantne ja peene maitsega. Teiseks kokteiliks oli virsiku bellini, mis oli samuti väga värskendav ja mõnus; kergelt magus, aga mitte lääge.

Magustoidu kõrvale saime nautida aga maitsvat kohvi, mille valmistas Eesti parim barista Paap Pihelgas. Nii et kes Haapsallu satub, siis külastage kindlasti Grand Holmi - saate ilusa vaate taustal head toitu nautida.




Wednesday, July 3, 2013

Kolm Sibulat


Kuna pidime eelmisel nädalavahetusel kolima, siis polnud kodus söögitegemiseks kuigi palju aega. Seega otsustasime hoopis välja sööma minna ja kohaks valisime sellel korral Kolm Sibulat, mis on palju kiidusõnu saanud. Tuleb tunnistada, et need on täiesti asjakohased olnud. Toit oli tõesti maitsev, hind mõistlik ja lastemenüüs polnud tavapäraseid friikartuleid-viinereid, vaid tervislik ja maitsev valik. Näiteks meie võtsime oma pisikesele siiakala koos kartulite ja köögiviljadega. Kala oli ideaalselt valmistatud ja tütreke sõi seda suure isuga.


Mees võttis endale kohapeal valmistatud nuudlid põrsakülje, puljongi, aedviljade ja pošeeritud munaga. Puljong oli tõeliselt hästi valmistatud ja nüansirikas, liha mahlakas ja üldmulje värske. Mina valiksin kolmest erinevast võimalusest nuudlite lisandiks siiski pardi-confit või krevetid, aga see on minu isiklik kiiks, et kui sealihal on veidigi pekki, siis seda ma ei söö.


Minu menüüsse kuulus kitsejuustusalat vaarikaäädikaga, pavlova kireviljakreemi ja värskete maasikatega ning latte kohv. Kitsejuustusalat oli üldiselt maitsev, sisaldades veel lisaks aedvilju, poolkuivatatud tomateid, röstsaia ja granaatõunaseemneid. Juustu oli samuti korralikult. Ainult veidikene oleks võinud salatis hapu maitse vähem domineerida.


Pavlova kireviljakreemiga aga oli jälle tõeliselt hõrk. Passion ei ole eestlaste toidulaual just liiga tavapärane puuvili ja seetõttu tundus see magustoit minu jaoks eriti huvitav. Eraldi kiitust väärib aga kohv, mis oli mahe ja paitas meeli. Eriti vajasin ma sellist turgutust sellel õhtul, kus väsimus tahtis otseses mõttes jalust murda.


Ainuke, mille kallal saaks viriseda, oli teenindus. Meie ettekandja ei suutnud meilt 20 minuti jooksul tellimust võtta ja pidime seda talle ise meelde tuletama, toidud saabusid lauda erinevatel aegadel ja üleüldse tundus, nagu oleks tal halb tuju. Samas kõrvallauas paistsid inimesed teise ettekandjaga saavat märksa parema suhtumise ja kiirema teeninduse osaks.

Üleüldiselt oli aga tegemist meeldiva kohaga, kus mõistliku hinnaga head toitu saab nautida. Nii et soovitan Sibulaid külastada küll :)


Tuesday, July 2, 2013

Väikesed pannkoogid maasikavahuga

Eesti suvi algab sellega, kui saab kodumaiseid magusaid maasikaid mekkida. Esmalt sööd neid niisama, siis otsid võimalusi nende kasutamiseks kookides, kreemides. Mõned päevad tagasi tuli mul isu maasika-kohupiimavahu järele. Vahu kõrvale tegin hommikusöögiks väikeseid pannkooke. Väga mõnus kooslus oli :) Sõin ise hea meelega ja lapski vitsutas terve suure taldrikutäie pannukaid sisse.

Täpseid tooraine koguseid ma siia panna ei oska, kõik oleneb sellest, kui palju pannkooke teha soovitakse.


Pannkoogid:
Mune
Keefirit
Suhrkut
Näpuotsatäis soola
Jahu
Võid ja õli praadimiseks

Maasika-kohupiimavaht:
2 dl vahukoort
Maasikaid
Kohupiimapastat
Suhkrut
1 tl vanillisuhkrut


Klopi munad lahti ja sega juurde keefir. Lisa veidi soola ja maitse järgi suhkrut. Seejärel hakka pidevalt segades jahu lisama, kuni tainas on vedelama hapukoore sarnase konsistentsiga. Pane tainas vähemalt 30 minutiks külma.

Samal ajal valmista maasika-kohupiimavaht. Selleks suru maasikad koos suhkruga lusikaga puruks. Lisa kohupiimapasta, vanillisuhkur ja vahukoor. Mikserda, kuni saad ühtlase paksema segu.

Aja pannil õli ja killuke võid kuumaks ning prae selles väiksed pannkooke, kuni need on kuldpruunid.

Serveeri kohupiimavahu ja tervete maasikatega.



Tuesday, June 18, 2013

Itaalia vahepeatus - aperitivo ja gelato

Nii Kreekasse minnes kui sealt tulles oli meil ühepäevane vahepeatus Põhja-Itaalia linnakeses nimega Bergamo. Tegemist on Tartust veidi suurema linnaga, millel on väga ilus ja hästi säilinud keskaegne vanalinn. Ühel korral tegime ise oma apartmentis süüa, kuid teisel korral avastasime oma ööbimiskoha lähedal baari, kus pakuti 5 euro eest aperitivosid.


Tegemist on itaallaste nn isutekitajatega enne korralikku õhtusööki. Nimelt on Põhja-Itaalias kombeks teha kella kuue kuni üheksa vahel õhtul mõnes baaris väike drink, mille kõrvale pakutakse toitu. See võib varieeruda mõnest peenest suupistest (juust, sink, oliivid, puuviljad) kuni korraliku bufeeni (pastad, salatid, pitsad, võileivad jne). Igal juhul on võimalik väga soodsa hinnaga kõht korralikult täis süüa ja eraldi õhtusööki enam mitte teha.


Milliseid aperitivosid koht pakub, on juba nende enda otsustada ja kindlaid reegleid selles osas pole. Toidu eest eraldi maksma ei pea, ainsaks tingimuseks ongi joogi ostmine, mille hind on jällegi sõltuvalt baarist erinev.



Esimest korda puutusin aperitivodega kokku, kui viis aastat tagasi Itaalias elaval sõbrannal külas käisime. Toona sain 4,5 euro eest uskumatult rikkaliku õhtusöögi ja ülikange margarita, mille meenutamine mul siiamaani ihukarvad püsti tõstab :) Sellelgi korral oli koos 5-eurose kokteiliga bufeevalikus nii külmad salatid kui soojad pastad, marineeritud ja hautatud aedviljad. Lisaks veel tikuvõileivad ja muud suupisted. Toit oli maitsev ja kõhtu jäi ruumi veel vaid jäätise ehk gelato jaoks.


Oh, see gelato!!! Ma ei ole suur jäätisesõber, aga itaalia jäätis on midagi muud, meenutades pigem kodujäätist kui poe oma. Sealne valik lööb silme eest kirjuks ja paneb otsustusvõimetu inimese tõelise dilemma ette - mida võtta, mida jätta. Minu suurimateks lemmikuteks on meloni-, arbuusi- ja maasikajäätised, abikaasal stratciatella ehk vanillijäätis šokolaaditükkidega.

Gelatot ostes saad valida erinevate suuruste vahel ja võttes mitu jäätisekuuli, ei pea piirduma ainult ühe sordiga, vaid võid valida mitut erinevat jäätist. Esimesel vahepeatusel tegingi selle vea, et võtsin suure jäätise ja ainult ühte sorti. Muidugi on siingi gelatterial ja gelatterial vahe sees. Parima jäätise saad kohvikust, kus on palju rahvast ja pikk järjekord. See tasub aga kindlasti ära oodata, sest on seda sajakordselt väärt. Kes Itaalias käies seal jäätist ei söö, jääb paljust ilma.

Pilt internetist
Reisi viimasel hommikul kostitasin ennast aga apartmendi all olevast kohvikust toodud värske šokolaadisaiakese ja kange piimakohviga. Küpsetada oskavad itaallased samuti väga hästi, nii et loodetavasti õnnestub mul varsti jälle seda toredat riiki külastada, kasvõi põgusalt :)


Kreeka - lihast, salatist ja muust

Agias Nikolause kaluriküla rannatavern
Käisime sõpradega suvereisil Kreekas ja loomulikult tutvusime ka sealse köögikunstiga. Tegelikult ei olnud see meie jaoks esmatutvus, kuna kuus aastat tagasi olin Kreetal juba sellega algust teinud. Tuleb tunnistada, et kõigist rahvusköökidest ei ole kreeka oma minu kõige suurem lemmik. Loomulikult on neil mõningaid väga häid roogasid, kuid on ka palju sellist, mis meid imestama pani või mis lihtsalt meie maitsemeeltele ei sobinud.

Kaks kreeka üsna tuntud rahvustoitu - moussaka ja pasticcio - said juba Kreetal järgi proovitud ja need ei olnud meie meele järele. Esimene on kartuli-hakklihavorm bešamellkastmega, teine on sarnane toit pastaga. Iseenesest ei olnud neil midagi viga, aga maitsestamine on meile harjumuspärasest erinev ja veidi läägevõitu. Esimest korda Kreekat külastades võiks need toidud siiski ära proovida ja ise otsustada, kas need meeldivad või ei. Teine veider toit oli dolma ehk kapsarulle meenutav söök viinamarjalehtedega. See oli kuidagi maitsetu. Kreeka köögile on üldse hästi omased kõikvõimalikud täidetud köögiviljad. Riisiga täidetakse nii paprikaid, tomateid, baklažaane kui suvikõrvitsaid.


Imestama pani aga nende komme värsket kala ja mereande fritüürida. See tundub eestlase jaoks uskumatu raiskamisena, sama hästi võiks ju kasutada sügavkülmutatud toorainet. Muidugi on võimalik tellida ka grillitud või tomatikastmes hautatud kala, aga kala valmistamise viis tuleks alati enne tellimuse esitamist üle täpsustada. Vastasel juhul on väga suur tõenäosus saada õlist tilkuv frititud taldrikutäis.


Aga aitab virisemisest. Tegelikult ei ole minu eesmärk kreeka kööki maha teha, vaid lihtsalt inimesi mõningate toitude osas valgustada, mis eestlastele ei pruugi hästi sobida. Pealegi, mulle väga meeldivad kreeka tavernid oma valgete linade ja siniste toolidega. Nüüd aga annan ülevaate toitudest, mida seda riiki külastades kindlasti proovida tasub. Kreeka köögi üks parimaid palasid on kindlasti meilgi hästi tuntud niinimetatud külasalat, mis koosneb tomatitest, kurkidest, paprikast, sibulast, oliividest, fetajuustust ja õlikastmest. Selles ei tule küll kunagi pettuda, köögiviljad on seal küpsed ja magusad, oliivid kvaliteetsed ja feta mõnusalt soolane. Kreeka salat käis meil iga toidukorra juurde ja oli alati väga hea.


Teiseks oskavad kreeklased tõeliselt häid liharoogasid valmistada. Proovisime nii tomatikastmes hautatud loomaliha, sealiha, meekastmes kana ja erinevaid pajaroogasid. Liha oli alati ideaalselt pehmeks hautatud, mille saladuseks on aeglane vaiksel tulel küpsetamine. Samuti oli see väga hästi maitsestatud. Lisaks kastmetele pakutakse kõigis kreeka tavernates ka souvlakit ehk lihavardaid. Neid tasub kindlasti proovida, kuna need ei maksa palju ja on üldjuhul koos salatiga juba korralikuks kõhutäiteks.


Kreekat külastades on kohustuslik proovida korralikke oliive, millel on kivi eemaldamata. Meie peatuspaigaks oli Kalamata linn, mille ümbruskonnas kasvavad kuulsad kalamata oliivid, mis on ühed kvaliteetsemad ja kallimad. Need viljad on teistest suuremad, mandlikujulised, värvilt punakaspruunid ja maitselt vürtsikamad. Lõuna-Kreeka kliima on oliivide kasvatamiseks eriti soodne ning sealkandis ringi sõites võis kõikjal näha oliivisalusid. Kalamata oliivideks võib nimetada ainult selles piirkonnas kasvanud vilju, seega on need üsna erilised.


Kindlasti tasub proovida erinevaid fetajuustu, spinati ja kitsejuustuga pirukaid ning grillitud juustusid. Kastmetest võiks proovida külma tzatzikit, mis põhineb jogurtil ning sisaldab veel värsket kurki, küüslauku ja ürte. Samuti on väga maitsvad hooajalised puuviljad - meie reisi ajal ei olnud kahjuks suurem osa neist veel küpsed, aga saime väga magusaid apelsine, meloneid, arbuusi ja mureleid. Ühel korral õnnestus mul ka viigimarju osta, kuid tundus, et need olid imporditud, kuna kuskil mujal neid enam polnud. Kui küsisin, siis vastati, et vara veel. Varsti peaksid need aga valmima ning lisaks aprikoosid, virsikud ja muu selline kraam.



Kreeklased joovad hästi palju jääkohvi ehk frappet, mida meiegi iga päev vähemalt korra limpsisime. Seda tellides tasub täpsustada, kas soovid piima ja suhkrut ka, kuna vastasel juhul saad musta jääkohvi. Väga mõnusad olid värskelt pressitud mahlad. Veinid ei olnud seal kõige paremad, aga kui mitte väga suur veinigurmaan olla, siis põhimõtteliselt sai neid juua küll. Üks huvitav jook on retsina, mis on valge vein kerge männivaigu aroomi ja maitsega. Proovisin seda ühel korral ja polnud jällegi päris "minu tassike teed", nagu inglased armastavad öelda. Kangematest jookidest pakutakse aperatiiviks tsipourot (Kreetal raki), mis on viinamarjapuskar. Teine aperatiivjook on ouzo ehk aniisiviin, mida juuakse kas puhtalt või veega segatuna.


Viimaste nõuannetena ütlen, et kes ei ole just suure söögiisuga, võiks oma toitu mõne reisikaaslasega jagada, kuna portsjonid on seal toekad. Meie seltskond tellis peale esimest lõunasööki, kus me kõik ägisesime, kaks praadi nelja peale pluss kreeka salati, ja kõigil olid kõhud täis. Lisaks on Kreekas nagu Itaaliaski levinud nn saiamaks ehk alati tuuakse lauda korv saia ja paremal juhul ka oliiviõliga, mille eest tuleb arvele paar eurot lisaks. Seega tühjaks kõht seal kindlasti ei jää. Toidukohta tasub valida kuldreegli järgi, kus rohkem kohalikke inimesi istub, seal on suurema tõenäosusega maitsev söök. Meie puhul töötas. Lisaks peab märkima, et ehedaimad maitseelamused olid väiksemates külades kas mägedes või kalurikülades. Mida vähem turiste, seda parem toit :)