Sunday, July 29, 2012

Vaarika-kohupiimakreem

Suur suvi on lõpuks käes ja aiad vaarikatest triiki. Kõige paremad on vaarikad siis, kui korjad neid otse põõsast ja pistad suhu. Siis on need just parajalt magusad ja küpsed. Kui aga marju on nii palju, et kõike ei jõua kohe ära süüa, siis võib teha kohupiimakreemi. See on toitvam kui marjad üksi, aga piisavalt jahutav ja kerge. Aega ei võta selle tegemine aga rohkem kui viis minutit.


300 g vanilli kohupiimapastat
250 g hapukoort
200 g vaarikaid
2-3 sl suhkrut

Pane kõik koostisosad kaussi ja vahusta mikseriga ühtlaseks. Nii lihtne ongi! Serveeri koos tervete vaarikatega. 


Tuesday, July 10, 2012

Maasika-küpsisetort

Pühapäeval sai meie pisike tibu 5-kuuseks ja kuna kodumaised maasikad on praeguseks turul juba mõistliku hinnaga, siis tegin selleks puhuks ilma põhjata maasika-küpsisetorti. Välja tuli väga hea - kõik külalised kiitsid ning võtsid veel teisegi tüki.

Inspiratsiooni sain sellest retseptist, kuid muutsin seda veidi. Tükeldamise asemel purustasin maasikad, et tort jääks ilusa roosa värvusega ja marjade maitse rohkem esile tuleks. Jätsin ära šokolaadi ja kasutasin selle võrra rohkem suhkrut. Samuti lisasin segule želatiini, et see paremini koos püsiks. Kolme paki küpsiste asemel kasutasin kahte, kuna mulle tundus, et kolm oleks olnud liiast.


Kohupiima-küpsisesegu:
500 g maasikaid
400 g kohupiima
4 dl vahukoort
2 pakki Kalevi klassikalisi küpsiseid
1 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
1 spl želatiini

Kaunistamiseks:
2 dl vahukoort
1 spl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
Maasikaid
 
Purusta maasikad pudrunuia või lusikaga. Lisa juurde vahukoor, kohupiim, suhkur ja vanillisuhkur ning mikserda ühtlaseks seguks. Seejärel pudista küpsised näppude vahel väiksemateks tükkideks ning lisa kohupiimakreemile. Lase tund või paar külmkapis seista, et küpsised pehmemaks muutuks.

Paisuta želatiin väheses külmas vees ning seejärel sulata vesivannil. Vala želatiin ühtlase joana kohupiima-küpsisekreemile ja sega hoolikalt.

Suru saadud segu toidukilega vooderdatud lahtikäivasse koogivormi. Lase tordil üleöö külmas seista.

Enne kaunistamist kummuta tort ettevaatlikult serveerimisalusele. Kaunista vahustatud koore ja maasikatega. Head nautimist!










Thursday, July 5, 2012

OKO - ilus koht, kõikuv kvaliteet

Eile oli meie kolmas pulma-aastapäev ja otsustasime selle veeta ilusas Põhja-Eesti rannikukülas Kaberneemes. Oleme igal aastal käinud kuskil restoranis ja seekord langes valik OKO kasuks, mille kohta palju kiidusõnu olime kuulnud.

Koht on tõesti ilus ja hele ning triibuline sisekujundus sobib ideaalselt rannaküla atmosfääriga. Selliseid mereäärseid restorane ei ole Eestis vaatamata pikale rannajoonele just liiga palju. Üksi vaate pärast on koht külastamist väärt - seda eriti suvisel ajal. Ilmataat oli sellel korral armuline ja kinkis meile ilusa päikesepaistelise ning sooja päeva, mistõttu saime istuda väljas. Terrassil oli üsna palju kohti, kuid kella seitsme ajal õhtul oli see inimesi täis, nii et mõistlik oleks sinna minnes koht reserveerida.



Nüüd siis toidust, mille osas oli nii tõeliselt positiivseid kui ka vähem positiivseid emotsioone. Eelroaks võtsin salati "Surf ja turf", mis koosnes krõmpsuvast rooma salatist, kanafileest, tiigerkrevettidest, arbuusist, krõbedast saiast, caesari kastmest ja parmesani juustust. Lisaks kaunile serveeringule oli see nii hea, et viis keele alla. Eriti väärib äramainimist kana, mis oli mahlane ja väga hästi maitsestatud. Nii head kana pole ma juba ammu saanud.


Abikaasa praetud ja marineeritud räimed olid küll huvitavalt kilukarbis serveeritud, aga mingit väga erilist maitseelamust ei pakkunud. Ei saa öelda, et need oleksid halvad olnud, aga eelmisel nädalal Põhjakal söödud räimede maitse oli vist veel liiga värskelt meeles.


Pärast nii head salatit olid pearoa osas ootused suured, kuid kahjuks sain pettumuse osaliseks. Nimelt oli kahest taldrikul olnud suitsulestast üks küll hea ja värske, kuid teine ahjus nii palju kuuma saanud, et oli täiesti kuivanud. Saatsime kala tagasi ja palusime kokale näidata, kuid reaktsiooniks ei saanud isegi vabandust. Tegelikult on mõistetav, et kõigil juhtub, aga olukorra lahendamiseks võiks ju pakkuda väikest allahindlust, tasuta kohvi või mida iganes. Midagi sellist aga ei olnud. Teenindaja pakkus küll esmalt meile uut kala, kuid ei osanud seda esimese hooga tahtagi. Lisanditest olid tartar-kaste ja salat head, kuid kartul veidi kõvavõitu. Ühesõnaga natuke halb maik jäi sellest asjast.


Õnneks oli magustoiduks tellitud toorjuustukook jällegi väga maitsev, mistõttu oli viimane emotsioon OKO-st siiski positiivne. Serveering oli jällegi huvitav ja sugugi mitte traditsiooniline. Tavalise tordilõigu asemel oli taldrikul justkui läbilõige koogist, mida täiendas värsketest maasikatest kompott, vanillijäätis ja huvitava nüansina basiilik.


Üldkokkuvõttes võib öelda, et koht on ilus ja väärt külastamist. Enamik roogasid olid maitsvad ja loodetavasti keegi teine sealt enam kuivanud kala ei saa :) Tegelikult olengi OKO kohta kuulnud vastakaid arvamusi. On tuttavaid, kes kiidavad seda taevani ja on neid, kes sinna kunagi tagasi ei läheks. Eks igaüks peab ise otsustama.

Monday, July 2, 2012

Kräsupea kook kirssidega


Kalendri järgi on juba ammu suur suvi käes, ööd on valged ning aedades levib magus pojengide lõhn. Ilm ei taha sellel aastal aga kuidagi soojaks minna. Eile oli esimene päev, kus tundsin, et on tõeliselt mõnus suveilm. Jahedapoolsele ilmale vaatamata on turul juba saada eestimaiseid maasikaid ja värsket kartulit, mis annab märku, et suvi on siiski käes ja loodetavasti toob juuli ka natuke kuuma. Kuna rannavormi pärast väga muretsema ei pea, siis võib hoopis üht klassikalist ja väga head kooki nautida.


Tainas:
4 muna
4 dl suhkrut
6 dl nisujahu
2 tl söögisoodat
400 g hapukoort
1 tl vanillisuhkrut
3 sl kakaopulbrit

Täidis:
1 kg hapukoort
2 sl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
100 g külmutatud kirsse 

Glasuur:
30 g võid
1 sl piima
2 sl suhkrut
1,5 sl kakaopulbrit
50 g tumedat šokolaadi


Vahusta munad suhkru ja vanillisuhkruga heledaks vahuks. Seejärel lisa hapukoor ja sõelu hulka eelnevalt soodaga segatud jahu. Sega ühtlaseks. Kalla pool tainast teise kaussi ja sega kakaoga.

Vala hele tainas ühte ja tume tainas teise koogivormi ning küpseta 180 kraadi juures ca 25 minutit. Põhjad on valmis, kui nendesse torgatud tikk jääb kuivaks. Siinjuures tuleb tähele panna, et ahjud on erinevad ja kõikides ahjudes ei ole võimalik kahte põhja korraga küpsetada, kuna üks neist võib kõrbema minna. Jahuta põhjad.

Pane külmutatud kirsid koos ühe supilusikatäie suhkruga sulama. Immuta tume põhi kirsside sulamisel tekkinud mahlaga. Aseta kirsid põhjale. 

Sega hapukoor suhkru ja vanillisuhkruga. Tõsta mõned supilusikatäied tumedale põhjale kirsside peale. Tükelda hele põhi kuubikuteks ja sega need hapukoorega. Seejärel tõsta kuubiku-hapukoore segu tumedale põhjale.

Glasuuri valmistamiseks sulata potis või. Seejärel lisa piim, suhkur, kakaopulber ja šokolaad. Kuumuta, kuni segu muutub ühtlaseks. Lase veidi jahtuda ja vala koogile. Lase koogil enne serveerimist üleöö külmkapis seista. Kaunista soovi korral värskete marjadega.




Sunday, July 1, 2012

Põhjaka - pärl keset Eestit

Olen juba pikemat aega tahtnud külastada Põhjaka mõisa restorani, mis asub Tallinn-Tartu maantee läheduses enamvähem poole tee peal. Siiani ei olnud see õnnestunud, aga nüüd sai teel Tartusse sealt läbi põigatud ja seda otsust ei tulnud kahetseda. Koht ise oli armsalt boheemlaslik ja mitte üle pingutatud sisekujundusega.

Istuda saab nii sees kui suvisel ajal väljas. Selleks on tehtud vanade kivimüüride vahele katusealune juhuks, kui hakkab vihma sadama. Sellele suvele omaselt see ka juhtus - ühel hetkel oli soe ja mõnus ning järgmisel kallas nagu oavarrest :) Kivimüüride vahele on väga toreda mõttena tehtud ürdinurgad, kus kasvasid murulauk ja maasikad ning muudki maitsetaimed.


Toit andis silmad ette nii mõnelegi Tallinna restoranile, mida viimasel ajal külastanud olen. Menüü uueneb pidevalt ja kõik on tehtud värskest peamiselt kohalikust toorainest. Mina valisin selle päeva menüüst Esna kitsejuustu naadipesto, tomatite ja värske saiaga. Kitsejuust oli pehme, naadipestos tuntav umbrohu maitse ja tomatid sobisid sinna juurde väga hästi.  
Esna kitsejuust
Abikaasa sõi praetud räimi kartulipüree, kodujuustukastme, muna ja redisesalatiga. Seegi roog oli aus ja puhta maitsega. Eriti hästi sobis räimede juurde kodujuustukaste. 

Praetud räimed kodujuustukastmega
Parim osa oli aga magustoit, mille kirjeldamiseks mul isegi sõnu ei ole. Selleks oli besee astelpaljukreemi, vahukoorepilvekese ja maasikatega. Kõik need head maitsed lihtsalt tantsisid mu keelel. Besee magusust täiendasid astelpaju kreemi kerge hapukus, vahukoore kergus ja maasikate värskus. Alguses kahtlesin, kas seda tellida, aga olen õnnelik, et seda tegin. Sain fantastilise maitseelamuse. 
Besee astelpajukreemiga
Eraldi äramärkimist väärib morss, mis oli tehtud rabarberimahlast. Väga mõnusa nüansi andis rabarberimorsile värske piparmünt. See andis mulle idee endalegi kodus rabarberimahla keeta. 

Igal juhul kavatseme Põhjakat veel tulevikuski külastada, kui jälle teel oleme ja head toitu nautida tahame :)