Sunday, May 8, 2011

Mehhiko köök ja guacamole retsept

Mõni kuu tagasi sai teoks meie suur unistus – reis Mehhikosse. Seega oli mul au ka selle maa köögiga veidi lähemalt tuttavaks saada. Kui aus olla, siis enne reisi suhtusin mehhiko toitu kerge eelarvamusega, kuna Eestis ei ole see minus erilist vaimustust tekitanud. Ma isegi pelgasin, et jään seal nälga :) Seda suurem oli mu üllatus, kui kõigi varasemate reisidega võrreldes sain seal kõige rohkem suurepäraseid maitseelamusi.

Pisikese perehotelli stiilne kööginurk

Nagu troopilise kliimaga riikides ikka, on seal igasugused puu- ja köögiviljad väga head. Näiteks papaia, mida ma ei ole varasematel reisidel eriti armastanud, oli seal tõesti maitsev. Samuti sain seal senise elu parimat mangot. Tomatid ja isegi sibulad olid nii magusad, et neid oleks võinud täitsa niisama süüa. Avokaadodest kirjutan natuke hiljem. Ja loomulikult kõikvõimalikud värskelt pressitud mahlad. Ostad turult 10 peeso ehk 60 eurosendi eest värsket apelsinimahla või võid tellida restoranis värskete mahlade segu. Minu suur lemmik koosnes punasest greibist, apelsinist ja maasikatest. Muidugi käis õhtute juurde ka margarita või pina colada, mida nad seal kohe oskavad eriti hästi teha. 

Mangomargaritad San Cristobal de las casases
Papaya 

Palju sõime kõikvõimalike erinevate täidistega nisu- või maisijahutortillasid ehk quesadillasid, enchiladasid, burritosid ja fajitasid. Mõnes kohas olid need täidetud ainult juustu ja tomatiga, kuid maitsesid ikkagi fantastiliselt. Kui teised on kokk sööjale juba ise valmis teinud, siis fajitade puhul tuuakse koos panniga lauda kas grillitud liha, kana, krevetid, köögiviljad või kõik korraga ning mitu varianti kastmeid. Tortillad on eraldi kausis, kust neid siis võtta saab ja vastavalt enda maitsele täita. 

Ühed parimad täidetud tortillad olid restoraniketis 100% Natural, mis asus nii Cancunis kui Playa del Carmenis. Just selles ketis pakuti ka eespool mainitud värskelt pressitud greibi-apelsini-maasika mahlakokteili. Kuuldavasti pidid teisedki toidud selle restoraniketi menüüs ülimaitsvad olema, seetõttu soovitan seda kindlasti külastada. Nagu keti nimigi ütleb, kasutavad nad toitude valmistamiseks orgaanilist toorainet, mis on minu silmis samuti suur pluss. Hinnatase oli 100% Naturali restoranides üsna mõistlik, eriti Playa del Carmenis, kus muidu olid hinnad söögikohtades päris kõrged. Järgmine pilt ongi nende pakutud tortillarullidest.

Kalkuniliha, toorjuustu ja jõhvikatega rollod

Väga maitsvad toidud olid Palenque maiade linna varemete läheduses asunud El Panchanis. Tegemist on seljakotireisijate hulgas populaarse džunglis asuva kohaga, kus on cabanad peatumiseks ja mitmed vabas õhus asuvad restoranid. Neist parim oli Don Muchos. Esiteks need toidud - mul hakkab siiani suu vett jooksma, kui nende peale mõtlen. Nende menüü on piisavalt pikk, et igaüks leiaks midagi endale meeldivat. Meie ei pidanud kordagi pettuma. Teiseks on selles midagi maagilist, kui sa istud vabas õhus tähistaeva all ümbritsetuna džunglihäältest. Laual põlevad küünlad ja veidi eemal laulab keegi kitarri saatel hispaania keeles. Kui peaksite kunagi elus Palenquesse sattuma, siis soovitan kindlasti eheda elamuse nimel seda kohta külastada.

Maitsev ja lihtne suupiste, mis toodi tihti lauale ilma selle eest lisatasu küsimata, oli laimimahla ja koriandriga maitsestatud tomatisalat ehk pico de gallo. Seda sai tõsta maitsestamata maisikrõpsude peale ja jällegi oli tegemist väga hea puhta maitsega. Koriandrit kasutati toitude maitsestamisel üldse üsna palju. Ka selle tomatisalati puhul mõtlesime me alguses, millest tuleb salati hoopis teistmoodi terav maitse ja lõpuks taipasime, et koriandrist.

Ühe erilisema elamuse pakkus Tulumi rannarestoranis Playa Kin Ha söödud ceviche ehk laimimahla, tšilli, tomati ja sibulaga marineeritud valge kala, krevetid ja kalmaarid. Seda rooga tehakse mitmes variandis. On selliseid, kus kasutatakse ainult kala, krevette või muid mereelukaid. Meie aga võtsime miksi ja seda otsust ei tulnud kahetseda. Kõik maitsed olid värsked ja täpselt tasakaalus. Lisaks oli kokk osanud ka roa välimuse tõeliselt isuäratavaks muuta.

Ceviche Tulumi rannarestoranis

Kõige omapärasem toit aga, mida seal sõin, oli kana šokolaadikastmes ehk mole poblano. Tegemist on traditsioonilise mehhiko toiduga. Maitse ei olnud halb, aga siiski hakkas see lõpu poole natuke häirima. Seega teist korda ma seda toitu ei tellinud, kuid mul on hea meel, et selle ära proovisin.

Muidugi ei saa mehhiko köögist rääkides üle ega ümber avokaadodest. Need on seal täpselt paraja küpsuseastmega ja neid süüakse nii paljalt, lisatakse salatitesse, kui tehakse ka suppe ja sellist maitsvat mahedat kastet nagu guacamole. Tegemist on pehmeks hakitud avokaadodega, mida on maitsestatud erinevatel viisidel. Mulle meeldis kõige rohkem laimimahlaga maitsestatud ning tomatitükkide ja sibulaga variant, mida pakuti ühes Playa del Carmeni restoranis fajitade juurde. Seda proovisin Toidutare abiga ja mälu järgi ka Eestis järgi teha, kui külalised tulid. Pilti kahjuks hetkel pole.

Guacamole
(kaheksale)
5 küpset avokaadot
1 laimi mahl
Paar tomatit
1 küüslauguküüs
1 väiksem sibul
Värsket koriandrit
Sool
Pipar
½ tl suhkrut
Veidi kuivatatud tšillit

Haki sibul ja tomatid väikesteks tükkideks. Kui sibul on väga kibe, tuleks seda enne natuke aega külmas vees leotada.

Poolita avokaadod ja eemalda lusikaga viljaliha. Pigista kohe peale laimimahl, kuna vastasel juhul tõmbuvad avokaadod õhu käes pruunikaks. Haki avokaadod kahvliga püreetaoliseks massiks. Lisa massile tükeldatud tomatid ja sibulad ning pigista sisse üks küüslauguküüs. Seejärel maitsesta saadud segu soola, pipra, vähese suhkru ja hakitud koriandriga. Teravama maitse soovijad võivad sisse jahvatada ka tšillihelbeid.

Guacamolet võib pakkuda dipikastmena nacho-krõpsude juurde, kuid see on ka suurepärane lisand liharoogadele.


No comments:

Post a Comment