Monday, January 2, 2012

Vanavanaema Napoleoni kook

Tegin aastavahetuseks üht meie pere väga pika traditsiooniga kooki. Nimelt käis mu vanavanaema 1960ndatel aastatel kokandusklubis, kust ta selle retsepti sai. Suurte perepidude ajal valmistas ta alati Napoleoni kooki ja see oli kõikide suur lemmik. Koogi teeb teistest erinevaks see, et kreemis on kasutatud sidrunit, mis teeb selle mõnusalt hapukaks. Minu jaoks isiklikult on tavalise keedukreemiga Napoleoni kook natuke liiga lääge. Samas ei tasu sidruniga siiski üle pingutada, kuna sel korral jäi sidruni maitse natuke liialt domineerima.

Napoleoni kook ei kuulu valmistamise osas just kõige kergemate ja kiiremini valmivate kookide hulka, mistõttu tasub selle tegemiseks aega ja kannatust varuda. Peab tunnistama, et sel korral mõtlesin isegi mitu korda, et mis mul küll arus oli :) Lõpptulemus on seda vaeva siiski väärt!

Eriti hoolikas tuleb olla kreemi tegemisel, kuna see võib kergesti põhja kõrbeda. Samuti tasuks silmas pidada, et või oleks enne vahustamist kindlasti võimalikult pikalt toatemperatuuril soojenenud, siis on seda lihtsam vahustada.


Antud kogustest jagub umbes 10-le sööjale. 

Taigen:
250 g margariini
2 ja veerand klaasi jahu
Pool klaasi külma vett
0,5 tl sidrunhapet

Kreem:
1,5 klaasi piima
3 keskmise suurusega muna
2 sl jahu
2 kuhjaga sl jahu
150 g võid
1 klaas suhkrut
1-1,5 keskmist sidrunit (vastavalt maitsele)


Taigna valmistamine:
Lase margariinil toasoojas seista. Lahusta sidrunhape külmas vees. Sõelu jahu taignalauale ning tükelda margariin jahu peale. Haki margariini jahu sees, kuni järgi jäävad võimalikult väiksed tükid. Lisa vähehaaval sidrunhappega vesi jahu-margariini segule.

Sõtku kätega ühtlaseks taignaks. Taigen jääb päris kleepuv! Vormi sellest pallike ja pane taldrikule. Pane taldrikuga vähemalt kaheks tunniks külma.

Lehtede küpsetamine:
Lõika taignapall kolmeks. Ülejäänud tainas pane seniks tagasi külma, kui ühte lehte rullid. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga ja sõelu sellele jahu. Seejärel rulli sinna õhuke kiht taigent.

Küpseta 180-kraadises või keskmise kuumusega ahjus 15-20 minutit või kuni leht on kuldpruun. Küpsemise ajal tekkivad mullid torka võimalikult kiiresti katki või suru alla. Pane küpsetatud kihid jahtuma.


Kreemi valmistamine:
Sega jahu poole klaasi suhkruga. Lisa pool klaasi piima ja sega ühtlaseks kördiks. Vahusta munarebud veerand klaasi suhkruga.

Lase ülejäänud piim (1 klaasitäis) paksupõhjalises potis keema. Keemise ajal lisa jahukört ja sega hoolikalt kuni kreemi paksenemiseni. See võtab üsna pikalt aega, kuid põhjakõrbemise vältimiseks tuleb kreemi pidevalt segada. Kreem peab tulema tugev. Sega kuuma kreemi hulka vahustatud munakollased.

Riivi sidruni koor ja pressi mahl. Vahusta toasoe või veerand klaasi suhkruga. Vahusta eraldi munavalged.

Lisa jahtunud kreemile võivaht, seejärel sidrunikoor ja ettevaatlikult tilkhaaval sidrunimahl. Viimasena lisa õrnalt segades munavalgevaht. 

Määri kreem jahtunud taignalehtede vahele. Ülejäävad sakilised plaadiservad lõika ära ja puista viimase kihi kreemi peale. Kui plaadiservasid ära lõigata ei õnnestu, siis võib koogi peale puistamiseks osta poest ka lehttaignast suhkrukringli ja selle puruks näppida. Pane kook vähemalt üheks ööpäevaks külma seisma ja tõmbama.

Traditsiooniliselt lõigatakse koogist serveerimisel kolmnurksed tükid ehk ruut diagonaalis pooleks, et tükid oleksid Napoleoni mütsi kujuga.

2 comments:

  1. Ma tegin ka sel aastavahetusel sama asja. Pean ütlema, et olen nüüdseks ise juba 5 korda seda kooki teinud. Alles viimasel! korral tuli nö "õige" maitse ja kreemi konsistentsiga. Sul on ka kreemiga natuke nihu läinud pildi järgi otsustades (nagu minulgi esimesel korral). Keedukreemi jahulusikas peaks olema SUURE kuhjaga täis ja kreem peab jääma suhteliselt kõva ehk "plink" nagu vanaema kunagi ütles :). Vedel kreem ei anna hästi seda ilusat kohevat vahtu. Sidrunit - 1 sidrun 1 koogi kohta on paras kogus, aga kaasaegne sidrunikoor rikkus mul mitu korda kreemi ära - andis viha maitse juurde, seega ma seda viimasel korral seda enam ei pannud. Kõige olulisem on kloppida keedukreem ja või enne korralikult tugevaks vahuks ja panna sidrunimahl sinna kreemi sisse enne! munavalget ja ainult tilgahaaval (varu kannatust), sest nagu natuke rohkem kreemi sisse korraga haput mahla lased, läheb see hoolikalt vahustatud või kreemis tükki ja kreem ise ei ole kohev ja mõnus vaid selline vedelavõitu. Kusjuures, kogemusest võin öelda, et pigem pane rohkem suhkrut keedukreemi ja munakollase sisse ning võile jäta vahustamiseks vähem...

    Taigna osas julgen soovitada, et ära lase margariini üldse soojaks minna, siis tuleb parem (rabedam) taigen vähemate õhumullidega. Ja ära tee seda lollust, millega mina ühel korral hakkama sain - mõtlesin, et ei viitsi taigent lõpuni hakkida, näpin parem puruliseks ja segan veega - selle peale tõmbasid mu hoole ja armastusega paberõhukeseks rullitud koogilehed plaadil sootuks kokku ja kõveraks...

    Ja muide, vanaema tegi ikka 4 lehte (mitte 3) :), arva, kes neid sageli lahti rullis...

    Kook ise on aga superhea!!! Viimase koogi viimane tükk lahkus meie kapist üleeile (ma tegin korraga 2 kooki, ühega pole mõtet mängidagi :).

    ReplyDelete
  2. Aitäh nõuannete eest! Kui ma suudan ennast kokku võtta ja seda kunagi veel teha, siis arvestan nendega. Ma tegin seda kooki teist korda, viimane kord oli küll ca 6 aastat tagasi ehk päris ammu. Peab tunnistama, et esimene kord oli vist algaja õnn, aga siis tuli mul paremini välja kui nüüd :)

    Kreemiga läks jah seekord kehvasti, kuna läks vedelaks ja või tükki, kui sidrunimahla olin ära lisanud. Ma ei saanudki aru, mida valesti tegin, kuna järgisin täpselt retsepti, aga nüüd saan aru, kui sinu kommentaari lugesin.

    ReplyDelete