Kohvik Kohalik - kodukandi gurmee

Tallinna Kalamaja piirkond on tuntud oma soodsat ja head toitu pakkuvate kohvikute poolest. Uus-Maailm on selles osas siiani aga vaeslapse rolli jäänud. Õnneks on see viga nüüd parandatud, kuna talvel avas Koidu tänaval endises elumajas uksed Kohalik, mis järgib enamvähem sama kontseptsiooni nagu Kalamaja kohvikud. Sisekujundus on boheemlaslikult retro, hubasust annavad vanaaegne mööbel ja originaalkujul säilitatud ahjud. Mõeldud on ka lastega külastajate peale, väikestele kohvikulistele on oma lauake, kus saab joonistada-mängida. Toit on aus ja mõistlikus hinnaklassis. Menüü ei ole küll pikk, aga selle eest pole seal ühtegi toitu, mida ei tahaks proovida.

Seetõttu mõtlesimegi tähistada pühapäeva ja veidi hilinenult abikaasa sünnipäeva väikse lõunaga Kohalikus. Joogivalik oli meil täna koha peal valmistatud jäätee, mida serveeriti liitrises kannus ja mis maitses väga hästi. Eelroaks tahtsime võtta kergelt marineeritud Pärnu lahe kala, aga kuna koha täna ei olnud, otsustasime hoopis krõbedate ciabattade kasuks. Viimaseid serveeriti kolme erineva kattega - letšo, hanemaksapasteedi ja tomatisalatiga. Minu suurima kiituse pälvis letšo, mis oli nagu vanaema tehtud. Tomatisalat oli küll hea, aga kindlasti oleks see kõvasti parem suvisel ajal, kui saab kasutada eestimaiseid magusaid koduaia tomateid. Kui nüüd natuke viriseda tahaks, siis oleks taldrikul võinud mõni saiaviil rohkem olla. Lihtsalt selle tõttu, et kattematerjali oli nii palju :)

Pearoaks tellisin ma ürdikana peedirisottoga, mis nägi tänu risotto erkroosale värvile lauale jõudes tõeliselt lahe välja. Lisaks ilusale värvile maitses risotto täiesti taevalikult ning oli kergelt vedel ja kleepjas, nagu üks õige risotto olema peab. Võib olla raske uskuda, aga õige konsistentsi ja maitsega risotto leidmine ei olegi alati kõige lihtsam ülesanne. Tihti on see söögikohtades kas liialt vähe keedetud, nii et riis on liiga kõva, või serveeritakse ükskõik millist riisirooga risotto nime all. Ürdikana oli mõnusalt mahlane ja sobis risottoga väga hästi. Lisaks kattis praadi veel kuhi rohelist salatit, nii et tegemist oli väga korraliku kõhutäiega.

Abikaasa valitud sea sisefilee ürdikartulite ja punaveinikastmega oli samuti suurepärane. Liha oli pehme ja magus-hapu veinikaste sobis selle juurde ideaalselt.

Peale täitvaid pearoogasid otsustasime magustoitu jagada, kuna ruumi kõhus oli juba üsna väheks jäänud. Mina tahtsin alguses tellida pannkooke apelsinikastme ja sortsu Vana Tallinnaga, kuna see kõlas huvitavalt, kuid lõpuks otsustasime täna saadaval olnud nelja Kohaliku koogi hulgast valida laimi-toorjuustutordi. Jällegi oli tegemist millegi tõeliselt hõrguga. Krõbe küpsisepõhi ja kerge õhuline laimikreem selle peal oli väga hea
maitsenoot, millega söömaaeg lõpetada.

Arve :)

Tegelikult olen ma juba ammu oodanud, et minu kodukandis mõni sarnane kohvik avataks ja nüüd ongi see minu suureks rõõmuks teoks saanud. Ja ühel päeval lähen proovin ma need pannkoogid ka ära :)